“Kõige rohkem küsitakse arve laekumise kohta, samuti palutakse abi meelest läinud PIN/PUK koodi välja nuputamisel. Samas saab vestlusrobot hakkama ka klientide keerulisemate küsimustega, näiteks: “Sõidan homme Kanaaridele, kui palju seal interneti kasutamine maksab?”,” loetles Ploomann levinumaid päringuid.

Ta selgitas, et inimesel võtaks erinevatest süsteemidest vastuse otsimine minuteid, aga robotil vaid poolteist sekundit. Ja samal ajal suudab ta suhelda kasvõi 100 kliendiga korraga. “Inimteenindaja saab selle aja pühendada keerulisemate probleemide lahendamisele.”

Ploomanni sõnul ongi Annika hea näide sellest, et inimeste osutatud teenuste sisu ja võimekus on lähiaastatel tugevas muutumises. Neile jäävad keerukamad ja empaatilist lähenemist vajavad väljakutsed. Ühetaolised töölõigud teevad ära erinevad suhtlusrobotid.

“Meil kõigil on paratamatult vahel rutiinseid ja igavaid tööülesandeid, samas loovad need kliendile tihtipeale olulist väärtust. Siin saabki abistada vestlusrobot.”

“Oleme viimastel aastatel tugevalt suunanud oma fookuse masinõppe ehk tehisintellektiga seotud tarkade teenuste arendamisele. Kasutame juba tehisintellektil põhinevat isikutuvastust ja hindame klientide võrgu kasutajakogemust ehk õnneindeksit AI abil. Samuti on töös mitmeid uusi projekte. Näeme, et see suund mõjutab tulevikus oluliselt ettevõtete tööefektiivsust ja viib klientide kasutuskogemused täiesti uuele tasemele. On, mida oodata!” ütles Ploomann.