Vaidlus Levikomi ja riigi vahel sai alguse tänavu veebruaris, mil korraldati 5G sagedusribade jagamise konkurss. Tallinna ringkonnakohtu otsusest tulenevalt peatati konkurss aprillis. Levikom leiab, et vaid kolme loa jagamisel eelistab riik kolme suurt operaatorit.
Kohtu eilne otsus ei ole kooskõlas konkurentsiameti seisukohaga, mis on leidnud sarnaselt Levikomiga, et 5G sagedusload võiks oksjonile väiksemate plokkidena panna.
Levikom kaebab otsuse edasi
Tallinna ringkonnakohtu eilset otsust kommenteerides ütles Levikomi juht Peep Põldsamm Geeniusele, et jätkuvalt ei saa olla kohus see, kes teeks antud küsimuses sellise majandus-poliitilise otsuse, millega ei pidurdataks Eesti majanduse arengut ja konkurentsivõimet, kas või näiteks tööstus 4.0 osas või maapiirkondades ülikiire interneti leviku osas.
“Selleks on vaja, et turule tuleksid kiiresti päris-5G võrgud, mitte lasta panna need sagedused 4G-võrkude alla kinni ja turgu uute tulijate ees blokeerida. Eesti riigile kasuliku otsuse saab teha ikka valitsus või minister Karu, kui ta vähegi hoolib Eesti arengust, mitte kohus,” ütles ta.
Põldsamm kinnitas, et Levikom kaebab otsuse edasi. Tema hinnangul on vaja, et 5G osas on vaja nelja ja enamat luba, et turule saaksid uued tulijad tekkida.
“See, kas uue tulijana päris-5G võrkude ja teenustega tuleb Eestis turule Levikom, või Bite või DNA või Vodafone, pole Eestile suurt vahet – tähtis on, et uus tulija, kellel pole 4G-pommi jala küljes, tuleks ja kiiresti, aga selleks on vaja 4 ja enamat luba,” ütles ta.