Ostsid 1990ndate lõpul hirmkalli ja üsna ebapraktilise nutitelefonide eelkäija Nokia Communicatori? Või selle sajandi alguses mõne algelise Windows CE-ga pihuarvuti?

Tänu sinusugustele oli tootjatel jätkuv huvi teadus- ja arendustegevuseks, mille tulemusena on nüüd isegi arengumaade elanikel taskus aparaadid, mille võimsus ületab hiljutised arvutid, ent hind on paremat sorti supipoti kandis.

Humanitaarabiorganisatsioonid murdsid sama eesmärgi nimel aastaid päid ja valmistasid üksteise võidu koledaid ja halbu vändaga sülearvuteid, ent lõpuks tegid selle ära Google ning sellest samast tarbijatehnoloogia buumist võrsunud Hiina tootjad.

Juba väheste aastatega näeme esimesi sotsiaalseid muutusi. Aafriklased on saanud ligipääsu pangandusele – laenudele ja arveldustele – ning põllumajandus- ja väikeettevõtlus kogub hoogu. Juba saab nutiseadme vahendusel ka päris head haridust ning see kogub lähiajal kõvasti tuure.

Sellised efektid ei piirdu muidugi nutitelefonidega. Netti ühendatud elanikkond ja seadmed võimaldavad täiesti uuel tasemel andmeanalüüsi, mis ennustab suuri samme meditsiinis. Lisaks tootmistehnoloogia areng, mis võimaldab teha kõiki, ka “tõsiseid” seadmeid paremini ja odavamalt.

Nii et kuigi iga uusima tehnikavidina hankimine võib küll teha haiget su rahakotile, siis inimkonna tuleviku vaatest on see pigem samm õiges suunas.