Bitcoinil on mitu probleemi
Seega – esimene probleem: sisse ehitatud deflatsioon. Loomulikult võib ka siin diskuteerida, et see ei ole probleem, sest tegemist ei ole olemuslikult rahaga iseeneses, vaid ainult ülekandemehhanismiga päris rahale, mistõttu Bitcoinide arvu lõplikkus ei puutu üldse asjasse. Minul isiklikult kulub selle mõtte ära ostmiseks veel aega.
Teine probleem on võib-olla isegi arusaadavam. Nimelt, kui küsida, et mis on maailma suurim võim, siis ilmselt vastataks, et selleks on võim vajutada suurele punasele tuumanupule ja maailm pilbasteks lasta. Tõsi. Aga eeldame, et inimene päris nii loll ei ole.
Sellisel juhul on suurim võim õigus raha trükkida ja makse kehtestada. Nüüd Bitcoin on justkui raha, mille on “trükkinud” keegi väljaspool neid institutsioone. Saate kolm korda arvata, kas kellelegi meeldib nii olulisest võimust loobuda? Seni on tõsisemaid piiranguid Bitcoinile kirjeldatud põhjusel seadnud ainult hiinlased.
Mina isiklikult olen sügavalt üllatunud, et arenenud maailma keskpangad/regulaatorid on show’l lasknud ilma korralikult kaikaid kodaratesse loopimata nii kaugele minna. Alati on muidugi võimalus, et neil on mingi plaan, millest me veel ei tea.
Lisaks sellele ei tasu unustada, et viimasel ajal on Suure Venna huvi inimeste majandustehingute ja raha liikumise vastu oluliselt kasvanud. Sularaha kasutamine veidigi suuremas mahus on üha raskem. Rahapesu vastases võitluses on tehtud märkimisväärseid (ja tänuväärseid) edusamme.
Kauaks seda lubatakse?
Nüüd aga äkki on olemas tööriist (juba mainitud ülekandemehhanism), mis võimaldab teha päris vallatuid ja anonüümseid liigutusi. Majanduspoliitika ohjajate unistus sularahavabast ühiskonnast võib küll realiseeruda, kuid nii viisakad kui vähem viisakad majandusagendid kolivad praeguse seisuga teatud tehingutega lihtsalt anonüümsesse ülekandemehhanismi. Ma ei tahaks uskuda, et seda nii lihtsalt lubataks.