„Star Wars: Jõud tärkab“ valmimine on ise olnud pikk ja ootusterohke saaga. Filmi ülesvõtmine algas lõpuks mullu aprillis Araabia Ühendemiraatides ja toimus peamiselt Suurbritannias ning Iirimaal. Kui esialgu teatati, et film võetakse üles 35 mm filmikaameratega, siis filmimise ajal lisandusidki neile ka 65 mm IMAX filmikaamerad. Kui film on „purgis“ siis antakse salvestatud materjal üle järeltöötlusse. Nad monteerivad filmi kokku, töötlevad heli ja pilti, loovad eriefektid ja teevad igas mõttes kindlaks, et film näeb ka suurel ekraanil sama hea välja kui nende arvutiekraanidel. “Star Warsi” puhul lõppesid võtted mullu novembris ja siis algaski järeltöötlus.

Film jõuab kinno kõvakettal

Sellele järgnevad kõiksugu stuudiosisesed toimingud, mis hõlmavad endas paberimajandust ja kvaliteedikontrolli ning seejärel ongi käes kõige huvitavam hetk: on aeg leida levitajad. Muidugi nii suure ja kuulsa filmi puhul nagu “Star Wars” leiavad levitajad pigem pigem stuudio enda, mitte vastupidi. Eestis on filmi levitaja Estonian Theatrical Distribution OÜ.

Kinod peavad levitajaga läbirääkimisi, lepivad kokku mis hinnaga ning kui kauaks nad endale filmi näitamise õiguse hangivad. Ja veidi aega enne esilinastust saabubki neile karbikene, mille sees on kõvaketas filmiga. Siis ei jää muud üle, kui kõvaketas juhtmega projektorile sappa ühendada ning film sealt pealt oma masinatele ümber kopeerida. Just seda minu külastuse ajal kino Kosmoses just tehtigi. Lugesid õigesti, Star Wars on juba kinodes!

Foto: Gregor Sibold

Filmi kopeerimine ei käi hetkega. IMAXi suuremõõtmelised filmid võtavad ruumi 300 GB kuni isegi pool terabaiti. Kui fail on kopeeritud, saadetakse kõvaketas järgmisele kinole edasi. Jagamine on oluline.

Kui film on oma seadmetesse ümber kopeeritud siis tuleb lihtsalt esitusnimekiri paika seada umbes nagu oma arvuti meediamängijas. Sealt saab määrata näidatavad treilerid ja reklaamid, aga juhtida saab ka saali atmosfääri. Näiteks määratakse arvutist, millal saali tuled kustuvad või süttivad ning ajastatakse süsteemi sees ka filmi algus. Seega pole tarvis, et keegi projektori kõrval seisaks ja õigel ajal juhtme pistikusse ühendaks. Ning kui õige aeg on saabunud, siis hakkabki film nagu nõiaväel ekraanil mängima. Naudi ja vaata!

Film dekrüpteeritakse mõni tund enne linastust

Siinkohal võiks arvata, et kui “Star Wars” on praeguseks juba Kosmose projektoris, siis on kõik kinotöötajad või vähemalt peaprojektsionist juba oma privaatseansi teinud ja filmi ära näinud. Tegelikult ei saa keeg filme enne esilinastust vaadata. Film võib olla küll oma kino arvutisse kopeeritud, kuid mängima seda panna ei saa.

Fail on krüpteeritud ja selle avamiseks on vaja võtit, mis saadetakse kõvakettast eraldi. Nii näevad kõik filmi samal ajal. Ja lisaks tähendab see, et kui mõni kurikael suudab kõvaketta transpordi käigus varastada, siis ei saa ta seda mängima panna või internetti laadida.

Võti saadetakse mõni aeg enne filmi algust, “Star Warsi” puhul ootab kino seda ilmselt alles mõned tunnid enne esimest linastamist. Ja alles siis saab teha viimased seadistused projektoritele.

Foto: Gregor Sibold

Tavaline kinokülastaja ei pruugi osata arvatagi, kui palju vaeva nähakse, et ekraanile kuvatav pilt ja saalis mängitav heli oleks just selline, nagu see olema peaks. Kinno roosapõselise maapoisina sisse astudes ei osanud seda minagi. Olin raudkindlal arvamusel, et mis seal ikka keerulist on – vajutad nuppu ja asi töötab. Tegelikus ei saaks olla erinev.

Iga hommik algab pika ning täpse seadmete reguleerimisega. Selle käigus tehakse kindlaks, et kahest projektorist pea 300-ruutmeetrilisele ekraanile kuvatav pilt kattuks ideaalselt, kuulatakse üle, et saali paisatav heli oleks just sellel tasemel, mis ta peab olema, ning kontrollitakse ka kõiki muid pisidetaile. Kui kontrolli käigus selgub, et midagi ei tööta nagu ta peaks, parandatakse see kibekiirelt, et esimeseks seansiks oleks kõik korras.

Foto: Gregor Sibold

IMAXi kinosaalid on tehniliselt väga kõrge kvaliteediga ja kallid, seepärast ei taha kino olulisi detaile paljastada. Nii ei leia ka selle artikli juurest palju pilte projektsiooniruumist. Paljud asjad jätab kino avalikkuse ees saladuseks ja ja kui arvad, et see kino töötajatele kergem on, siis eksid.

Näpid projektorit, Kanadas algab häire

Projektsionistid, kes peavad projektoreid hooldama, peavad masinate sisekomponentide juurde pääsemiseks läbima paraja kadalipu. Ei saa lihtsalt luuki lahti kangutada ning omavoliliselt torkima hakata. Hooldusluugi avamiseks peab olema hea põhjus ning kui luugi avab keegi, kes seda teha ei tohiks, siis saadetakse Kanadasse IMAXi juhtimiskeskusesse häire. Selle välja lülitamiseks peab teadma koode – ent täpsemalt ei lubata ka sellest süsteemist pikemalt rääkida.

Foto: Gregor Sibold

Üks levinumaid küsimusi projektsionistidele on „kas sa vaatad terve päeva filme?“ või „kas sa näed kõiki filme enne teisi?“. Nii see kahjuks või õnneks ei ole. Ülenõmme sõnul on projektsionistidel  tööd palju ning sel ajal, kui ühes saalis mängib üks film, peavad nad juba kuskil mujal midagi muud hooldama või parandama. Kosmos IMAXi peaprojektsionisti sõnul käib tema filme vaatamas kinos kliendina nagu iga teine inimene.

Nii võib ka teda nagu paljusid teisi filmihuvilisi alates 18. detsembrist kinosaalis näha. May the Force be with you.

Avafoto: Gregor Sibold