Vestlusandmetele pääsetakse siiski aga ligi vaid kuritegude tõendamiseks.

Politsei võib näha sinu kustutatud vestlusi

Gross ütles, et ettevõtetel on kohustus väljastada infot, mis on neil olemas. Seega, kui kasutaja poolt vestluse kustutamine tähendab seda, et andmed on andmebaasis siiski alles, siis on ettevõtetel kohustus info ka väljastada. “Andmete puudumisel seda kohustust loomulikult ei ole,” ütles Gross. See tähendab aga seda, et olenevalt teenusest võib olla varasemaid vestlusi pea võimatu peita.

Siiski, ei tasu karta, et politsei istub sul justkui selja taga ning loeb reaalajas vestlusi, mida pead. Gross sõnas, et teoreetiliselt on see küll võimalik, aga praktikas on seda raske ellu viia. “Jällegi sõltub see teenusepakkujast ning menetlusest,” lausus ta.

Mis saab siis, kui kuritegeliku jutu vahel on privaatsed eravestlused

Kuigi politseil võib olla tarvis ligi pääseda vestlustele, mis sisaldavad juttu millestki kriminaalsest, siis tegelikkuses võib selle jutu vahel olla ka isiklikemaid teemasid, mis kuidagi menetlusega ei seondu. Gross sõnas, et politsei ülesanne on tõendada kuritegu ja uurida välja kõik asjaolud – nii need, mis inimest süüstavad kui ka mittesüüstavad.

“Sellest tulenevalt ei tohi politseiametnik lähtuda kinnituskaldest ning otsida tõendeid vaid inimese süü kohta, leidma peab ka tõendeid, mis võiksid välistada inimese puhul ulatuslikuma privaatsusriivega toimingute tegemist (näiteks jälitusmenetlus),” lausus ta.

“Juba formaalloogiliselt [loogika haru, mis uurib mõistete, otsustuste, järelduste ja tõestuste struktuuri – EKSS-toim.] ei ole võimalik, et eraviisilised ja asjasse mittepuutuvad vestlused jääksid lugemata, kuna ei ole võimalik ette teada, mida vestlus sisaldab, mistõttu on väga tähtis, et materjalid oleks põhjalikult läbitöötatud ning kõik võimalik asjaolud kaardistatud,” lisas ta.

Politsei küsib aktiivselt infot

Geenius on varem kirjutanud, kui palju politsei erinevatelt suurtelt tehnoloogiafirmadelt kasutajate andmeid küsib.