Kaitsepolitsei pole tööandja nagu iga teine ja nii mõneski valdkonnas on nõudmised, mis tavalisel ametikohal on harjumatud või isegi kummalised. Infoturve ja küsimus mälupulkadest on vaid ühed neist. Kui mõistad, miks kulub kapol aastas kastide viisi mälupulki, siis võid neile oma CV saata, kuid enne töövestlust ära väga palju ka looda.
“Praegusel keerulisel ajal on arusaadavalt tekkinud paljudel soov Eesti julgeolekusse panustada. Meil töötades kaitsed nii Eesti riiki kui ka enda lähedasi,” tutvustas Kaitsepolitseameti büroo juht Keijo Palts.
IT-töö võib olla huvitav nii era- kui ka riigisektoris, kuid kaitsepolitseis on Paltsi sõnul selle väärtus palju suurem ja üllam – oma tööga ehitad sa turvalisust.
“Meil ei ole võimalik rääkida asutuse struktuurist või täpsetest tööülesannetest, kuid saame öelda, et meil on hea sisekliima ja vähe keerulist hierarhiat. Oleme kõik oma ala eksperdid ning nii meisse ka suhtutakse,” selgitas ta. Töö kapos on pigem kiiresti muutuv ja pidevalt kohanev kui jäik.
Uusi kolleege ootab ühtehoidev meeskond, kel on kõigil oma IT-huvi või soov areneda. Seega kindlasti leidub inimesi, kellega saab rääkida andmejärvedest, Intellij eripäradest ja Spring Booti uudistest. “Kes tahab, võib koos kolleegidega arvutis istuda hiliste öötundideni, kuid Age of Empires LAN-party varjatud asukohas ei kuulu tööaja sisse ja selle eest palka ei maksta – mis ei tähenda, et selliseid juhtumeid ette ei tuleks.”
Vahet pole, kas mees või naine
Kapos töötab 75 protsenti mehi ja 25 protsenti naisi. Kuigi naisi on vähem, ei tähenda see kuidagi, et nad ei võiks kandideerida. “Meie tingimused kandideerijale on lihtsad. Ta peab olema IT teadmiste ja kogemustega ning ta peab olema Eesti Vabariigi kodanik,” selgitas Palts.
Töö kapos on põnev, ent kohati ka pingeline. Sel põhjusel pööratakse palju tähelepanu töötajate vaimsele ja füüsilisele tervisele. “Kokku tuleb puutuda riigisaladuse ja salastatud välisteabega. See tähendab, et ametisse asumise eelduseks on valmidus taotleda riigisaladuse juurdepääsuluba ning läbida julgeolekukontroll,” tutvustas Palts põgusalt seda, milleks üks kandideerija valmis peab olema.
Kandideerijal peavad olema erialane kogemus ja oskused oma valdkonnas. “Samas võivad kandideerida ka need, kel töökogemust vähem, kuid on valmis pidevalt õppima ja arenema.”
Tööle saades peab Paltsi sõnul siiski leppima sellega, et tööst ja töövõitudest ei saa rääkida IT-foorumites, kodus ega näiteks kohtumistel endiste kolleegidega. “Kindlasti soovitame põhjalikult tutvuda kodulehega, kus on meie töö kohta üksikasjalikumalt kirjutatud,” sõnas ta.
Kapo töövaldkonnad on seadusega ette antud (lühikokkuvõtet vt https://kapo.ee/et/content/toovaldkonnad/) ja kandidaat peab oma erialase pädevuse piires olema valmis tööks kõigiga neist. “Igapäevases töös toimub loomulikult spetsialiseerumine kitsamatele valdkondadele,” sõnas Palts.
Töölevõtmise järel on ameti poolt ka väljaõpe nii erialastes tehnoloogilistes teemades kui ka kaitsepolitsei tegevust reguleerivate seaduste, isikuandmete kaitse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse valdkonnas.
“Kui teksti lugedes tekib huvi meie asutuses töötamise vastu, siis võib oma sooviavalduse ikka saata. Tähtis on inimese soov anda oma panus Eesti julgeoleku tagamisse.”
Huvilistel palutakse motiveeritud avaldus ja CV koos töökogemuse kirjeldusega saata aadressil kandideeri@kapo.ee. “Kaitsepolitsei ei kahtle IT-spetsialistidele pakutava palga konkurentsivõimes, aga oma palgasoovi palume avalduses ära mainida,” lisas Palts.
Töökuulutused leiab ameti kodulehelt www.kapo.ee ja laiemalt levinud töökuulutuste portaalidest.
