Pikk lugu

“See on ju olematu number!” Vaata, kui paljud sinu kodukandis riigi miljonite eest ülikiire interneti saavad

Toetusega ühendatakse 40 000 maja, kuhu erafirmad ise kiiret internetti ei too. Soovijaid oleks palju rohkem. Foto: Elmo Riig/Scanpix

“Meie kandis on väga palju hajaasustust, erafirmad siia ise kiiret internetti ei kipu tooma,” ütleb Mikk Lõhmus, Eesti suuruselt kolmanda valla Lääne-Nigula vallavanem. Eelmisel aastal andis Lääne-Nigula aladelt märku 1290 inimest, et on nõus maksma omaosaluse, kui riigi toel nende majapidamiseni ülikiire interneti kaabel veetaks.

Lõhmus kuuleb alles ajakirjanikult, et riigi 20-miljonilise toetusraha võitnud Elektrilevi pakkumise kohaselt saaks ülikiire võrguga ühenduse palju vähemad.

“48 kogu valla peale,” küsib Lõhmus, nagu ei kuuleks hästi. Ei, 48 maja ühendatakse riigi toetusel üle terve Läänemaa. “See on ju olematu number. See on mõttetu number,” põrutab Lõhmus.

Kogu Läänemaalt laekus 1937 sooviavaldust ülikiire interneti toetus saada, õnnelikku loosipiletit võivad loota neist ainult 2%.

Läänemaa on peksupoiss, Harjumaa saab lõviosa

Riik korraldas tänavu konkursi 20 miljoni euro jagamiseks, mille võitjaks kuulutati riigifirma Elektrilevi pakkumine. Kuigi tulemused pole veel lõplikud, sai Geenius konkursi korraldanud ametilt ülevaate, kuhu Elektrilevi 20 miljoni euro eest ülikiire ühenduse ehitada lubab.

Täpseid aadresse Elektrilevi välja ei käigi, kuigi riik kaardistas 162 000 hoonet, mis asuvad “turutõrke piirkonnas”, kuhu eraoperaatorid kiiret internetti pakkuma ei tule.

Selle asemel on teada nende majade hulk maakondades, kuhu Elektrilevi plaanib ühenduse vedada. “See, kuidas Elektrilevi planeerib töid ning millises järjekorras ja mis aastatel liitumised luuakse, on nende enda otsustada,” ütles toetusraha jagamise konkursi korraldanud tehnilise järelevalve ameti peadirektori asetäitja Margus Krupp.

Nii selgub kaarti vaadates, et Harjumaal lubab Elektrilevi toetusega ülikiire interneti tuua 15 345 majani, siis muudes maakondades on see neli kuni viisteist korda väiksem. Kõige vähem kiire internetiühenduse punkte saabki Läänemaa.

Kokku 40 016 maja tuleb kiire võrguga liita viie aasta jooksul.

Liikumise algatanud Pärnumaal jäävad pooled ilma

Kui kaks aastat tagasi andis toonane minister Urve Palo kohalikele omavalitsustele üleskutse ise ülikiire interneti projekte tegema, siis kõige eekujulikum oli Pärnumaa.

Seal sündis Digitee nime kandev suurejooneline projekt. “Meil oli suur ambitsioon, et kõik soovijad saavad, igasse majapidamisse veame fiibri. See poleks muidugi kerge olnud, ärimudel hajaasustuses ei tööta,” ütleb projekti vedanud Valdor Telve.

Kuna arvestada tuli ka mingi omaosalusega, pidid inimesed märku andma, kes seda nõus maksma on. Eelmise aasta lõpuks saadigi kokku 7000 majapidamist.

“Kasu oleks saanud sellest üle kümne tuhande inimese julgelt, sest me arvestasime, et majapidamisestes elab keskmiselt nii kaks koma midagi inimest,” ütles Telve.

Elektrilevi, kellele riik toetusraha otsustas anda, lubab oma pakkumises vedada poole vähematele majadele ülikiire ühenduse. 7000 asemel saab Pärnumaal fiibri 3412 maja.

Linnast väljas elajad saavad veel kurjemaks, et neid ilma jäetakse

Kes jääb ilma ja kes saab? Elektrilevi pole veel aadresse välja valinud, aga Telve sõnul on siin loogiline vastus. “Küllap viiakse ühendus sinna, kuhu seda on kõige odavam ehitada.”

“Need kelle maja [ühendusteedest] kaugel on, need on juba praegu kurjad, küllap nad siis saavad kurjemaks,” muretseb Telve.

Ta elab ka ise linnast väljas olevas majas, kus peab leppima raadioühendusega, kuigi on kindel, et kaabliga fikseeritud ühendus on suurusjärgu võrra parem tehnoloogia.

Omaosalus 200 eurot

Konkursil 20 miljonile eurole osales peale Elektrilevi veel Corle OÜ, kelle pakkumises oli veel vähem liitumiskohti. Samuti tegi pakkumise hariduse infotehnoloogia sihtasutus, kuid ei kvalifitseerunud. Novembri lõpus peaks kukkuma vaidlustustähtaeg ja Elektrilevi saab tööga pihta hakata.

Selleks valib Elektrilevi välja turutõrke piirkonda kantud hoonetest need, kuhu ühendus vedada ja küsib majapidamise omanikelt, kas ta on nõus kuni 200-eurose omaosalusega.

Riik annab iga ühenduse kohta veel 500 eurot, ülejäänud kulud katab Elektrilevi. Edasi peaks ühenduse kaudu saama internetiühenduse teenust osta mõnelt pakkujalt nagu Elisa, Telia või keegi muu.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.