Ma läksin Windowsi pealt Macile üle: on see võimalik?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Mõned nädalad tagasi otsustasin impulssi ajel hüljata Windowsi ökosüsteemi, millele olin terve arvutikasutamisaja truu olnud, ning ostsin MacBooki. Suuresti lihtsalt selleks, et näha, miks terve toimetus seda juba aastaid kiitnud on. Enne ostu olin macOSi kasutanud suurusjärgus 30 minutit, seega oli tegu tundmatu maaga.

Siin on neli tähelepanekut, mis ma nende mõne nädala jooksul teinud olen ning millega tuleb arvestada, kui oled ökosüsteemi vahetamas.

1. See on kiire

Seda saab muidugi öelda iga uuema sülearvuti kohta, kuid Macid suudavad võrreldes Windowsi arvutitega siiski näidata hämmastavalt head kiirust, isegi siis, kui tegemist ei ole kõige uuema seadmega või kui arvutis on lahti kümneid ja kümneid brauseri vahelehti ning programme. Kõik jookseb alati õlitatult ning juba lühikese ajaga kadus kuklast mõte, et ega nüüd seda asja avades arvuti kokku ei jookse.

2. Nupuasetus on loll, aga sellega harjub ära

Macide puhul on klaviatuur ja kiirkäsklused mõnevõrra erinevad kui Windowsi puhul. Suurimaks erinevuseks on Command-klahvi kasutamise vajadus, mis asub sootus teise koha peal kui Windowsiga arvutites Ctrl-nupp.

Sellega harjumine võtab omajagu aega ning isegi pärast mõnda nädalat vajutan vähemalt korra-kaks päevas valet nuppu ning kirun, miks arvuti ei tee, mida ma tahan. Siiski muutub asi paremaks ning sellega harjub ära, kuid tuleb leppida, et vähemasti algselt teed ohtralt vigu ning sulged mingi ime läbi olulisi aknaid

3. Printerite ühendamine on hämmastavalt lihtne

Iga inimene, kes on kunagi pidanud Windowsiga arvutiga ühendama printeri, on ilmselt mõelnud sellele, et mis juhtuks, kui printer aknast alla visata. See on närvesööv ja 99% ajast tüütult pikk ja keeruline protsess.

Seda suurem oli üllatus, kui Mac suutis printeri leida, ära tunda, laadida alla vajalikud draiverid ning dokumendi välja printida. Selleks kõigeks kulus paar klikki ning ise ei tulnud midagi teha. See on naeruväärselt lollikindel ning samas ka veidi hämmastama panev, kui oled harjunud tavaliselt selle protsessi jaoks kõik põrgu ringid läbima.

4. Kasutajaliides vajab kõvasti harjumist

MacOS on ilmselt esmakordse kasutaja jaoks veidi keeruline. Kõik menüüd on kuskil peidus, puuteplaadil peab näppudega ühest programmist teise liikumiseks imevigureid tegema ning kui midagi on vaja leida, siis sa ei kujuta ettegi, kus need valikud asuvad.

Kui nendega aga ära harjuda võib jõuda järeldusele, et see on tegelikult äärmisel loogiline ja mugav süsteem, kuigi Windowsi-hundi jaoks ilmselt siiski veidi tobe, sest kättpidi mootoris pole võimalik olla.

Kõik ei tööta

Kuigi suurem hulk programme töötavad ka Macil, siis tuleb aeg-ajalt siiski ette olukordasid, kus mõni silma jäänud lahendus Macil kohe üldse töötada ei soovi. See on häiriv ning tüütu ja just need hetked on need, mis panevad mõtlema, kas tuleks Windowsiga tööloom kapi pealt alla võtta ning uuesti käima kruttida. Seega tasub enne ümberkolimist vaadata, kas vajalikud programmid on ka Apple’i seadmele olemas.

Kuid üleüldiselt on asi positiivne ja Mac on täiesti kasutatav, isegi elupõlise Windowsi kasutaja jaoks. See on harjumise asi ning kui sellega ära harjuda, võib isegi aru saada, miks Apple nii palju kiitust saab.

Samas tuules ostsin otsa ka iPhone’i. Vaatame, kuidas sellega läheb.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.