Kuidas te enda lahenduse ideed inimesele, kes kaameratest või videotöötlusest suurt midagi ei tea, selgitaksite?

Me pakume seadet, mis genereerib ajakoodi (Linear Time Code). Enamik kaameraid on võimelised ajakoodi kasutama ja koos videofailiga salvestama. Ajakood annab igale salvestatud kaadrile nii-öelda aadressi. Näiteks keegi filmib fotograafi, kes teeb välguga pilti. Selle koha, kus välk sähvatab, saab aadressi järgi kindlaks teha. Aadress ütleb, et see hetk on videofailis näiteks 01 tunni 02 minuti 03 sekundi 04 kaader. Kui seda sündmust mitme kaameraga filmida, siis salvestavad kõik ajakoodi generaatoriga kaamerad videofailidesse sama ajakoodi. Kõikides salvestistes on fotoaparaadi välgu hetk 01:02:03:04. Seeläbi on võimalik erinevate kaamerate poolt salvestatu lihtsamini kokku monteerida. Ajakoodi saab salvestada ka koos heliga. Näiteks tänasel päeval levinud DSLR kaameratega salvestamise juures, kus heli salvestatakse tavaliselt pildist eraldi, saab heli ja pildi sujuvalt kokku monteerida.

Sarnaseid lahendusi on olemas ka täna. Meie idee on aga astuda üks samm edasi – paneme ühte seadmesse kokku GPS-ajamooduli ja ajakoodi generaatori. Sellisel viisil on kõik ajakoodi seadmed alati omavahel sünkroonis. Neid ei pea käsitsi seadistama ja sünkrooni viima.

On teil ka juba praegu kliente?

Seade on praegu arendamisel ja prototüüpimisel. Esimesi kliente loodame leida eelkõige Skandinaaviast ja Euroopast. Ka Eesti turgu ei tohi ära unustada. See on küll väike aga esimestelt kasutajatelt saame kindlasti head tagasisidet edasisteks arendusteks.

Kes on tegijad ja mis on nende taust?

Tegijateks teleprofessionaalid ja tarkvaraarendajad, turundusinimesed ja eletroonikainsenerid.

Mina [Kalle Käesel – toim.] olen see teleprofessionaal ja idee autor, Silver Kits on inimene, kes siiani põhilise arendustöö ära on teinud, Mart Rüütel liitus pisut hiljem ja veel jõuab oma panuse anda samas vallas, Madis Mägi IT-kolledžist tegeleb hetkel seadme ekraaniga, Tanel Tarkmees aitab turunduse poole pealt.

Kes on investorid ja kui palju nad firmasse juba raha on pannud?

Investorid on osanikud ise. Oleme kasutanud Tehnohacki tuge ning nüüd kasutamas ka Prototroni toetust. Raha on senini kulutatud vähe. Põhiline investeering on olnud aeg, nii lahenduse välja mõtlemisel, katsetamisel kui ka tarkvara arendamisel.

Millega te raha hakkate teenima?

Seadmete müügiga ja ilmselt ka rendiga. Õnneks on Timecode Peniga nii, et üksikuna ei ole seda seadet mõtet osta. Kes vajadust tunneb, ostab vähemalt kaks, eeldatavasti ka rohkemgi.

Miks olete just teie see üks kümnest idufirmast, kes ei lähe pankrotti?

Ehk sellepärast, et me ise tunneme, kuidas sellist seadet vaja on?

Mida teil täna kõige rohkem vaja on?

Kõike on vaja. Hetkel tahame ehitada väikeseeria prototüüpe, et läbi viia testimisi ja kasutada neid päris võtetel. See tähendab tarkvaraarendust, riistvaraarendust, raha ning produktsiooniettevõtteid, kes on nõus meie toodet kasutama ja tagasisidet andma. Väga oluline on ka turundus ja müügi ettevalmistamine.

Mida te järgmise 12 kuu jooksul saavutate?

Tulevikku vaatamine on alati tänamatu töö. Tahaks toote valmis saada ja müüma hakata.