Põhjalik ülevaade: milliseid graafikakaarte võid leida sülearvutitest ning kas nendega mängida ka saab?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Sülearvuti ostul võib oluliseks osutuda mitte ainult protsessor, vaid tihtipeale ka videokaart, seda eriti siis, kui arvutiga on plaanis videomänge nautida. Millised videokaardid võivad sülearvutite sees olla ja milleks nad võimelised on?

Kõigepealt oleks oluline selgeks teha terminoloogia – videokaart on emaplaadile ühendatud trükiplaat, mille peal istub graafiline kiip ehk GPU (graphics processing unit). See on näiteks Nvidia Geforce GTX 1050 või AMD Radeon M430. Integreeritud graafikakaart on selline graafiline kiip, mis on arvuti protsessori sees või sellele väga lähedal, näiteks Inteli viimase põlvkonna protsessorite puhul on see Intel HD 600-seeria.

AMD integreeritud graafikaarti nimetatakse APU-ks (accelerated processing unit). Hetkel on turul vaid eelmiste põlvkondade APU-d, mis tarbivad rohkem energiat ning ei ole eriti võimsad, kuid vanasti olid nad Inteli integreeritud lahendustest kiiremad. Selle aasta jooksul peaksid ilmuma AMD uutel Zen- ja Vega-tehnoloogiatel põhinevad lahendused, mis peaksid teoorias Inteli omadest jällegi paar sammu ees olema.

Milline graafikakaart on hea?

Tänapäeval on Nvidia mobiilsed graafikakaardid oma jõudluse poolest võrreldavad lauaarvuti omadega. Tehnoloogia on sama, kuid reguleeritud voolutarvidusega ülekuumenemise vältimiseks. Näiteks võib tuua GTX 1060. Nii sülearvutites kui ka lauaarvutites istub üks ja sama kiip ning jõudlus on vaid mõne protsendi võrra erinev. Graafikakaartide nimetamisskeemid on väga lihtsad: mida suurem number, seda parem kaart ehk GTX 1080 on praegu sülearvutites kõige võimsam, siis tuleb GTX 1070, GTX 1060, GTX 1050 Ti ja GTX 1050.

Eelmiste põlvkondade sülearvuti videokaardid olid lauaarvutite kaartidest tükk maad aeglasemad. Neid oli väga lihtne M-tähise järgi ära tunda, näiteks GTX 960M. Tänapäeval on sellised sülearvutid ikka müügis, ja seda võrdlemisi krõbeda hinnaga. Peab arvestama, et isegi GTX 1050-ga sülearvuti on GTX 960M-iga arvutist kiirem.

Kas mänge saab mängida?

Rääkides nende kaartide jõudlusest, siis kaasaegseid mänge saab nautida isegi kõige nõrgema graafikalahendusega. GTX 1050 suudab keskmistel sätetel ja viisakal kaadrisagedusel ära jooksutada ka kõige nõudlikumad tänapäeva mängud. GTX 1060 on juba selline, millega saab kõiki mänge maksimaalsetel sätetel sujuval kaadrisagedusel nautida, seda muidugi täislahutuses ehk 1920×1080 resolutsioonil. GTX 1070 ja GTX 1080 on vajalikud kõrgemate resolutsioonide (1440p või 4K) või kaadrisageduste (90 Hz, 120 Hz) tarvis.

Ei tohi unustada ka integreeritud Intel HD graafikalahendusi. Sellega ei saa uusimaid mänge isegi kõige madalamatel sätetel nautida, kuid vanemad ja lihtsamad mängud töötavad: DOTA 2, League of Legends, Counter Strike: Global Offensive, isegi Blizzardi uusim meeskonnapõhine tulistamismäng Overwatch on mängitav. Aga sellisel juhul peab arvestama ka sellega, et arvuti võib kergemini üle kuumeneda. Mängimiseks on soovitatav osta vähemalt GTX 1050 seadmega varustatud arvutit, siis on kogemus parem ja sülearvuti ventilaatorid ei karju nii palju. Kui hästi otsida, siis saab sellise graafikakaardiga arvuti kätte vähem kui 1000 euro eest. 

Videokaart on mängimiseks mõeldud arvutis ülioluline. Kõrgema kaadrisageduse ja sujuvama pildi jaoks on see osa teistest kordades olulisem. Samas kui ei ole arvutit arvutit mängimiseks väga kasutada, siis ei pea selle kalli komponendi peale rohkem raha kulutama. Tulemuseks on kergem ja väiksem kaasaskantav sülearvuti, mis teeb tööd sama hästi.

Märksõnad: ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.