Mida õhem on telekas, seda õhemad kõlarid sinna sisse pannakse. Mida õhem on aga kõlar, seda kehvemat heli suudab seade produtseerida.
Just sel põhjusel on viimasel ajal aina populaarsemaks muutunud erinevad ribakõlarid. Pisike riba, mille sisse on paigutatud hulgaliselt helitehnikat ning mis tootja sõnul lubab veel ka Dolby Atmos helisüsteemiga võrreldavat heli. Dolby Atmos on helisüsteem, kus kinosaali paigutatakse eri paikadesse kuni 64 kõlarit. Kuidas üks riba kõlareid seda simuleerib?
Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi professori Jüri Lavrentjevi sõnul on põhjus selles, et ribakõlaritesse paigutatakse palju väga kitsalt suunatud heliga pisikesi kõlareid. “Nende heli saab suunata hästi erinevatesse suundadesse. Peegeldudes ruumi külgseintelt tekitavad need illusiooni nagu tulekski heli vastavatest kohtadest. Lisaks modifitseeritakse pisut erinevatesse kõlaritesse suunatud heli, et inimkõrva panna arvama, et sellest suunast vastav heli tulebki,” selgitab ta.
Heli töötlemine seisneb näiteks arvestamises sellega, et inimese kõrvalest ja õlad moonutavad heli, mis seljatagant kostab. “Lisaks tuleb arvestada ka peegeldumisest põhjustatud pikema teekonnaga ja erinevate kanalite ajalist nihet pisut korrigeerida. Enne kõlaritesse saatmist tuleb originaalheli vastavalt digitöödelda, arvestades kõiki neid efekte,” räägib Lavrentjev.
Nutikate kõlarite puhul on võimalik digitaalselt olukorda küll parandada, kuid mitte ideaalselt.
“Selliste süsteemide puuduseks on, et ruumiline efekt ilmneb ainult kitsal ala, kuhu mahuvad tavaliselt 1-2 inimest. Lisaks väheneb ruumiline efekt oluliselt, kui keerata pea kõrvale või ruumis ringi liikuda. Ruum ise peaks olema suhteliselt väike, sümmeetriline ja mitte väga summutatud seinapindadega. Tavaliselt peab sellist süsteemi ka häälestama ruumi suurusele, kuigi enamasti on see suuremal või vähemal määral automatiseeritud,” ütleb Lavrentjev.
