Teadus ja tulevik

Osooni võiks kasutada keskkonna puhtamaks muutmiseks ja küttekulude kokku hoidmiseks

blured nuture background with Concept of smart agriculture and modern technology. Environmental, sustainable energy sources

Rubriiki toetab

  • Otsusta, kuhu lendad – vali sobiv mikrokraad.
  • Avaldusi saab esitada kuni 12.08.
  • Vaata lähemalt!

Osoon on end erakordselt hästi tõestanud viljapuude, viinamarjade ja erinevate põllukultuuride ohtlike taimehaiguste vältimisel, lisaks hävitab osoonitud vesi kiiresti haiguste tekitajad ning rikastab vett hapnikuga, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Rein Munter. 

Osoonil on ka veel teine ja mitte vähem oluline roll keskkonna ja inimeste tervise kaitsel põllumajanduslikes piirkondades: selleks et tõsta viljapuude ja põllukultuuride saagikust ning kaitsta neid erinevate taimehaiguste eest, kasutatakse tänapäeval erinevaid pestitsiide, mille jäägid satuvad pinnasesse ja põhjavette ning osaliselt jäävad ka puu- ja köögiviljadesse, põhjustades kroonilisi haigusi.

Osoon ning eriti tema kombinatsioonid teiste oksüdeerijatega (H2O2, UV, H2O2/UV) võimaldavad pestitsiidide jääke põhjavees lagundada.

Kuidas seda tehakse?

Osooni lahust kontsentratsiooniga 2,5-3,5 mg/l kasutatakse eelpool toodud eesmärkidel tavaliselt lehepihustite abil (in foliar way). Selle tulemusena taimehaigused taanduvad, produkti kvaliteet tõuseb ning säilivusaeg hoidlates pikeneb umbes kahe nädala võrra. 

Kogutud puuviljad, köögiviljad, marjad jm läbivad toiduainetetööstuses pesemise, külmutamise, pakendamise jt staadiumid, kus kasutatakse vett. See suurendab nende saastumise võimalust patogeenide ja mikroorganismidega, mis on toiduohutuse oluline probleem.

Selle vältimiseks kasutatakse põllumajandustoodete pesemist ja desinfitseerimist kas osoonitud vee või gaasilise osooniga. See on osutunud efektiivseks mitmete mikroorganismide puhul, nagu Escherichia coli, Penicillium Italicum  ja P. digitatum.

Osoon on universaalne desinfitseerija, mis eemaldab ebameeldiva värvuse ja lõhna põllumajandustoodetelt, hävitades samal ajal hallituse, seened, bakterid, viirused ja planktoni.

Osooni lõhna ärastav toime põhineb ketoonide, süsivesinike, hapete, sulfiidide ja lämmastiku derivaatide oksüdatsioonil. Osoon tõstab toodete kvaliteedi näitajaid, nagu värvus, lõhn, maitse ning pikendab nende säilivusaega.

Osooni kasutamine looma-, linnu- ja kalakasvatuses

Selles valdkonnas võib osoon osutuda kasulikuks piima- ja lihakarjale, lammastele, sigadele, jänestele, kanadele jt vajalike elutingimuste tagamisel farmides ning tõuaretuses.

Looma- ja linnukasvatustes on peaaegu igal pool ühed ja samad probleemid: õhk on reostunud viletsa ventilatsiooni ja suure arvu loomade/lindude tõttu ammoniaagi, väävelvesiniku, süsihappegaasi, metaani jt. gaasiliste komponentidega. Õhu kaudu levivad linnukoolera (Pasteurella multocida), Avipoxvirus, Salmonella, Staphylococcus, nakkuslik bronhiit jt).

Osoon võimaldab tunduvalt vähendada mikrobiaalset reostust farmides, kasutatuna vesilahusena (0,2-0,5 mgO3/l) või pihustatuna gaasina õhku ventilaatori abil ohututes kontsentratsioonides 0,1…0,2 ppm.

Väheneb vajadus antibiootikumide järele haarata

Kariloomade tervis on tunduvalt paranenud eelosoonitud joogivee kasutamisel. See on võimaldanud vähem (kuni 90-95%) kasutada erinevaid antibiootikume ja farmatseutilisi desinfektante.

Võrreldes erinevate farmatseutiliste preparaatidega on osoon loomulik looduslik aine (trihapnik), mis laguneb suhteliselt kiiresti hapnikuks. Osooni poolestusaeg loodusvees 20°C juures on umbes 20 minutit. 

Hoiab kokku ka küttekulusid

Osoon on osutunud ka väga efektiivseks farmide ja tallide õhu desodoreerimisel. Talvel on ventilatsiooni võimalik osooni kasutamise tõttu vähendada, mis hoiab kokku küttekulusid.

Osooni kasutamise võimalusi kalakasvatuses on kaks: värske vee juurdevoolu rikastamine osooniga (kaudne) ja osooni ettevaatlik juhtimine otse kalade basseini (otsene). Viimane võimalus on küll efektiivsem (kalade kaalukasv on olnud märgatavam), ent ka ohtlikum, kuna liigne osooni doos mõjub kaladele surmavalt. Kalakasvatuse (forellid jt) ringlusvee desinfitseerimisel (O3 või UV) ja puhastamisel lämmastikühenditest on saanud huvitavaid tulemusi TTÜ keemiatehnika instituudis dotsent Lui Pikkov.

Osoon täidab kalakasvatuse basseinides mitmeid ülesandeid: eraldab hõljuvainet ja lahustunud orgaanilisi aineid, mis kutsuvad esile kalade stressi, eraldab kaladele toksilisi ammooniumi ja nitritit, kiirendab kalade kasvu. Osooni abil on õnnestunud suurel määral vähendada veekulu 1 tonni kasvatatud kalade kohta, mis määrab kogu ettevõtte ökonoomsuse.

Rääkides osooni kasutamise võimalustest põllumajanduses, looma- ja kalakasvatuses võib seega öelda, et sel on nii otsene kui kaudne (ehk keskkonna-) mõju: osoon asendab ravimeid (näiteks, antibiootikume), taimekaitsevahendeid (pestitsiide) ja keemilisi desinfektante, vältides sellega  pinnase ja põhjavee saastumist nimetatud kemikaalide jääkidega.

Miks me seda ometi parema elukeskkonna nimel ära ei kasuta?

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.