Uudis

2016. aasta rämpspostis: enamus kirjadest oli spämm

Rämpskirjade hulk näitab aastate lõikes tõusutrendi. Allikas: Kaspersky

Värskest uuringust aga selgub, et säärased kirjad moodustasid koguni 58% kogu 2016. aasta meililiiklusest, kirjutab Securelist.com.

Kaspersky Labi tehtud uuring näitas, et madalaim rämpsposti hulk oli veebruaris 2016, mil see moodustas 54,61% kogu maailma meililiiklusest. Suurim rämpsposti tulv, mil see ulatus 61,66%-ni kirjadest, oli aga mullu novembris.

Ja see pole veel kõrge näitaja, 2009. aastal moodustas 85,2% kogu meilindusest rämpspost.

Mullu oli iga kuu rämpskirju tavalistest rohkem. Allikas: Kaspersky

Rämps tuli Ameerikast ja jõudis Saksamaale

Mullu tuli kõige enam spämmi USAst, kuid nimekirja ülemises otsas figureerivad ka Hiina, India, Mehiko ja Brasiilia. Rämpsu adressaadiks oli kõige sagedamini Saksamaa, mis sai tervelt 14% kogu kirjatulvast. Saksamaa järele platseerusid Jaapan 7,6% ja Hiina 7,3%-ga kirjadest.

Ülevaade riikidest, kust rämpskirju tuli. Allikas: Kaspersky

Kui vaadata e-kirjade suurusi, siis väiksed, 2-kilobaidised kirjad moodustasid 62% rämpskirjavahetusest. Seda on vähem kui 2015. aastal, mil pisirämpsu kaal oli lausa 79,9%.

See pole lihtsalt tüütu reklaam, vaid ka ohtlik pahavara

Suuremate e-kirjade osakaal aga tõsusis, arvatavasti seetõttu, et paljude kirjadega levitati ka kaasa pandud pahavara, milledest populaarseim oli Trojan-Downloader.JS.Agent, mida kasutatakse tihti erievate lisafailide allalaadimiseks. Kolmandal kohal oli aga näiteks Trojan-Downloader.MSWord.Agent, mis näeb välja nagu tavaline Microsoft Word’i tekstidokument, aga mis sisaldab endas pahatahtlikku makrot, mis faile alla laeb ja käivitab.

Õngevõtmist ehk püügimeile (phishing), kus püütakse trikitades kätte saada kasutaja andmeid, oli samuti hulgaliselt. Meiliprogrammid pidid selliseid sõnumeid tõrjuma täpselt 154 957 897 korral, selgub uuringust. Tõenäoliselt oli vähemalt sama palju veel ka neid, mis filtritest läbi pääsesid.

Palju õnne, te võitsite loteriiga!

Peamine püügikirjade teema olid loomulikult suvel toimunud olümpiamängud, millega seoses saadeti paljudele kirju võltsloterii teemal, mille saatja oli justkui Brasiilia valitsus koos olümpiakomiteega.

Teine populaarne teema meilitsi püüdjate puhul olid USAs toimunud presidendivalimised, samuti ka mitmed poodide soodushooajad nagu must reede, jõulud ja USA tänupühad. Sääraste operatsioonide käigus loodi mitmeid võltspoode ning maksesüsteeme. Enne aasta lõppu suurenes ka võltskirjade tulv, mis teatas, et kasutaja peab enda salasõna uuendama või konto kaasajastama enne aasta lõppu.

Enam kasutati säärasteks püükideks nii sotsiaalmeediat, e-kirju kui ka tekstisõnumeid. Kusjuures tekstisõnumite saajateks osutusid tihtipeale inimesed, kes mõnel veebilehel enda kaupa müües kuulutusele telefoninumbri lisasid.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.