Žürii juhi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Siim Sikkuti  sõnul oli pea kõigil häkatonil arendatud lahendustel suur äriline perspektiiv.

“E-residentsus on tänaseks jõudnud faasi, kus programm pakub Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi, kui kunagi varem. Arendusnädalavahetus näitas, et e-residentide kiiresti kasvaval kogukonnal on nõudlus väga erinevate teenuste ja toodete järele, mida Eesti ettevõtted neile täna veel ei paku – see on suur kasutamata võimalus Eesti majandusele,” ütles Sikkut.

E-residentsuse programmi tegevjuhi Ott Vatteri sõnul oli koostöös Garaaž48-ga korraldatud üritusel osalenute tase erakordselt kõrge, konkurents oli tihe ja võitja valimine seetõttu keeruline.

Osalejaid tuli kokku kogu maailmast, näiteks USAst, Argentiinast, Nicaraguast, Ukrainast, Türgist, Ühendkuningriigist, Saksamaalt ja mujalt. Pikima tee Vormi saarele võttis ette Lõuna-Koreas elav e-resident ning Eesti ettevõtte asutaja Ian Wagner, kes lõi kaasa meeskonnas Ask Kratt.

Wagneri sõnul olid kõik häkatonil esitatud lahendused suunatud sellele, et aidata e-residentide kogukonnal panustada enam Eesti majandusse, suurendades seeläbi Eesti, kui digitaalse ühiskonna mõju kogu maailmas.

Ka programmi juhi Ott Vatteri sõnul oli häkatoni üheks eesmärgiks tugevdada seost aktiivsete e-residentide ja Eesti vahel. “Häkatonil osales ja tuli oma ideega välja mitu Eesti ettevõtet, kes on e-residentidele teenusepakkujad. Selliste ürituste raames tekib nende vahel sünergia, mis võib viia põnevate lahendusteni,” selgitas Vatter.

Eestis on täna mitmeid ettevõtteid, mille peamine tulu on seotud e-residentidele teenuste pakkumisega. Samuti on e-residentsuse programmil olemas Eesti ettevõtete eksporti toetav turuplats, mille eesmärk on luua side e-residentide ettevõtete ja Eesti ettevõtete vahel. Mitmete turuplatsi kuuluvate ettevõtete jaoks on e-residendid taganud stabiilse kliendigrupi, mis aitab neil kasvada.

Vatter ütles, et e-residentsuse programm rikastab Eesti majandusruumi ja suurendab kohalike inimeste heaolu. Lisaks kaudsele tulule on e-residendid on toonud viimastel kuudel riigilõivude ja maksude näol Eesti majandusele otsest tulu igakuiselt üle miljoni euro. “E-residentide poolt loodud Eesti ettevõtetelt laekuv maksutulu leiab kasutust näiteks sotsiaalhoolekandes, tervishoius ja teedeehituses. Need on hüved, mis jõuavad suure hulga Eesti inimeste ja nende lähedasteni,” kirjeldas Vatter.