Uudis

Eesti avab oma teed isejuhtivatele autodele

Isejuhtivad autod Viru väljakul – võib-olla polegi nii ulmeline vaatepilt? Fotod: Tanel Meos, Google. Montaaž: Geenius.ee

Eesti peaks saama isejuhtivate autode arendamiseks parimaks paigaks maailmas, kuigi tegelikult toetab meie seadusandlus juba praegu üllatavalt palju selliseid sõidukeid.

Sellise plaani avaldas täna eelmisel aastal tööle hakanud riigikantselei ja majandusministeeriumi ühine ekspertrühm Tallinnas toimunud seminaril “Isejuhtivate autode ajastu – isejuhtiv ühiskond”.

Ekspertrühma juhi Pirko Konsa sõnul pole Eestisse vaja rahvusvahelisi ettevõtteid pelgalt oma tehnoloogiat arendama, vaid ka reaalseid teenuseid katsetama, näiteks hajaasustusega piirkondades ühistranspordi või sotsiaalteenuseid pakkudes. “Seejuures on oluline põhimõte see, et kõike tuleb teha turvaliselt ja kaalutletult,” rõhutas Konsa.

Üllatus: Eesti seadused on juba isejuhtivate autode suhtes üllatavalt soosivad

Osa ekspertrühma tööst on olnud senise olukorra kaardistamine, sest tegelikult on vähemalt osaliselt isejuhtivad sõidukid juba Eesti teedel, viitas Konsa autodele nagu Tesla Model S.

Ekspertrühm analüüsis koos riigikantselei, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna linna, politsei- ja piirivalveameti ja maanteameti esindajatega Eestis kehtivaid seaduseid ja nende põhiline sõnum on, et need on juba praegu väga soodsad.

Riigikantselei nõunik Marten Kaevats selgitas, et kui praegust liiklusseadust vaadata isejuhtivate autode perspektiivist, on näha, et Eesti teedel saaks juba edukalt selliste sõidukitega liigelda.

Näiteks ütleb praegu Eestis kehtiva liiklusseaduse §2, et sõidukis ei pea juht tingimata rooli taga olema: “Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust.”

Kaevats viitas, et isejuhtivate autode perspektiivist tõlgendades võiks Eestis juba praegu kaugjuhtimisega sõidukitel sõita. Seaduse ees oleks vastutav ikka konkreetne inimene, kellele kehtivad kõik nõuded nagu “tavalistele” autojuhtidele – ta peab olema kaine ja omama vastava kategooria sõiduki juhtimise luba. Praegu maailmas omaks võetud isejuhtivate autode klassifikatsiooni (vt allpool) 2. ja 3. tasemel jääbki vastutavaks sekkujaks siiski üks konkreetne inimjuht.

Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Henry Kattago kuulutas neljapäeva hommikul välja Eesti plaanid isejuhtivate sõidukite tänavatele toomiseks. Foto: Hans Lõugas

See ei tähenda, et Eesti ametkonnad oleksid valmis tänasest selliseid sõidukeid teel nägema ning politseipatrull reageeriks ilmselt kiiresti häirele, kui Tallinnas sõidaks auto, mille juhi koht on tühi.

Praeguse kava kohaselt saab üks esimesi isejuhtivaid sõidukeid Eestis olema buss, mis peaks hakkama juulis Tallinna kesklinna sõitma. See saab ametnike sõnul olema hea katsematerjal, millega üle vaadata kogu õigus- ja muu korraldus, mis selliste sõidukite liikumist puudutab.

Ekspertrühma eesmärk pole aga ainult olemasoleva olukorra kaardistamine, vaid oktoobriks konkreetse plaani väljatöötamine, kuidas muuta Eesti maailma parimaks kohaks isejuhtivate autode testimiseks.

Kuigi isejuhtivate sõidukite teele tulemiseks on juba paljud riigid ettevalmistusi teinud, on ekspertrühma hinnangul Eestil mitmed olulised trumbid, näiteks:

  • hea oskusteave küberkaitse valdkonnas, et arendada mujal maailmas varju jäänud isejuhtivate autode turvalisust
  • keerulised ilmaolud sensorite testimiseks
  • 5G mobiilivõrk, mille Telia Company koos Ericssoniga plaanib Tallinnas 2018. aastal katsetusteks avada
  • üleriigiline elektriautode laadimistaristu
  • väike riik nii territooriumi kui avaliku sektori mõttes
  • hulk innovatiivseid kohalikke ettevõtteid (ekspertrühm toob välja näiteks Taxify, Starship, Milrem, Cleveron, Omniva)
  • tugev akadeemiline kompetents
  • riigipoolne kaasfinantseering testaladesse, väljaõppesse ja kompetentsikeskustesse
  • üleüldiselt suur vastuvõtlikkus tehnoloogiale ühiskonnas
Tallinnas toimunud seminarile veeres kohale ka üks isejuhtiv buss, EZ10. Foto: Hans Lõugas

Eesti ei ehita katsepolügooni, vaid kutsub autod teedele

Suurte rahvusvaheliste ettevõtetele silma jäämiseks peaks Eesti konkureerima nii kaugemate kui lähemal asuvate riikidega, näiteks Rootsis autotootjad juba testivad isejuhtivaid sõidukeid.

“Skandinaavia riikide eeliseks on suletud testpolügonid,” möönas Kaevats. Tema sõnul võiks Eesti eelis olla see, et sama saaks katsetada avalikel teedel. Kui riik ja ettevõtjad on valmis tooma tehnoloogia reaalsetele tänavatele, avaks see võimaluse katsetada päriselt pakutavaid tooteid või teenuseid. “Eestis saame asju kiiremini lahendada,” ütles Kaevats.

Kokkuvõttes teeb ekspertrühm tööd kolmes suunas eraldi töögruppidega, et suurejooneline eesmärk – maailma parim koht isejuhtivate autode katsetamiseks – saavutada. Riskianalüüsi käigus hinnatakse riske ja taristut puudutavaid vajadusi. Teiseks analüüsitakse õigusloomes seda, milliseid õigusakte on vaja muuta või luua. Kolmandaks jääb Eesti kui testkeskkonna turundamine, eraettevõtete pilootprojektide toetamine ja väärtuspakkumise loomine koos avaliku sektoriga.

Kas auto sõidab ise või juhib ise?

Riigikantselei ekspertrühm tahaks, et eesti keeles juurduks sõna “isejuhtiv auto”. Põhjus on see, et sõna “auto” tuleb juba ise terminist, mis viitab “ise” ehk oma mootori jõul sõitvale autole. “Isejuhtiv” tähendab siis aga sellist autot, mis langetab ise enda juhtimisel otsuseid.

Kui palju üks auto ennast ise juhtida suudab, selle üle on erinevad asutused maailmas erinevaid skeeme joonistanud. Oma lähenemine on USA maanteeohutuse ametil (US National Highway Traffic Safety Administration ehk NHTSA), Saksamaa autotööstuse liidul (Verband der Automobilindustrie ehk VDA) ja Saksamaa riiklikul maantee uurimisinstituudil (Bundesanstalt für Straßenwesen ehk BASt).

Kõige laiemalt on aga omaks võetud USA autoinseneride institutsiooni SAE International klassifikatsioon. Sellest on levinud SAE viis taset, kui palju auto end ise juhtida suudab:

  1. Automatiseerimine puudub, kõik toimingud teeb juht
  2. Juhiabi süsteem suudab üle võtta auto kiiruse või rooli kontrollimise, muud toimingud teeb juht
  3. Juhiabi süsteem(id) saab kontrollida korraga rooli ja auto kiirust eeldusel, et autojuht täidab kõik muud toimingud
  4. Auto võib teha kõik sõiduks vajalikud toimingud eeldusel, et juht on kohe võimeline sekkuma – see tähendab, et inimene peab pidevalt valvel olema juhtimise ülevõtmiseks
  5. Auto võib teha kõik sõiduks vajalikud toimingud ja juht ei pea olema valmis sekkuma teatud olukordades (näiteks maanteesõit) – inimene peab siiski olema autos kohal
  6. Auto võib end ise juhtida täielikult kõikides olukordades – autos ei pea inimest olema
Isejuhtivuse astmed. Allikas: 2025AD.com

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.