Ta märkis, et pildis olek ei ole siiski võimatu. “Võtmesõna on siin kvaliteet. Ei ole mõtet ajada oma fännibaasi suureks iPhone’ide ja soojamaareiside loosimistega. Jah, sel hetkel on leht küll pidevalt pildis ja kogub like’e. Mis aga selle edevuse mõõdikuga pärast peale hakata?” lausus ta.

Veiko Ristissaar agentuurist Digiturundus OÜ märkis samuti, et postitused jõuavad inimesteni ikka, kuid see muutub pidevalt aina raskemaks.

“Põhjuseid ja erinevaid tegureid on palju. Kindlasti mängib olulist rolli just Facebooki lisatava sisu kvaliteet ja selle presenteerimine. Näiteks saab toodet pakendada väga heasse visuaalsesse vormi (pilt või video), kuid tihtipeale ei ole meil head visuaalsed materjalid, mis haaraks inimeste tähelepanu või ei ole sellega aega tegeleda. Teine oluline põhjus võib olla just, et missugust sisu me soovime tarbida,” lausus ta.

“Inimesed eelistavad täna järjest rohkem visuaalseid viise ja seda isegi informatiivsete lahenduste puhul. Näiteks kui kirjutada, kuidas kasutada toodet, siis saab sellest teha kas infograafiku, laheda pildi või veelgi parem video (how-to-do). Sealjuures on visuaalset poolt mõjutanud suuresti Instagrami esiletõus. Lisaks on alati mõistlik vaadata ka Facebooki analüütikat,” lisas ta.

Anni Parksepp agentuurist Convertal lausus, et varem olid ettevõtete ja inimeste postitused sama kaaluga, nüüd prioritiseerib Facebook inimeste loodud sisu, mis on ka muutuse kaasa toonud. “Ja olgem ausad – paljud ettevõtted ei loo sotsiaalmeediasse kaasahaaravat sisu, vaid edastavad oma turundussõnumeid (nt teleklipid Instagramis). Rääkimata sellest, et üsna palju tehakse engagement baiting tüüpi postitusi (laigi, sheeri, jaga), mida FB “karistabki” madalama levikuga,” lausus ta.

Mis muutust tekitab?

Põhjus, miks Facebook järjest vähem lehtede sisu kuvab, ei ole ühetahuline. Ristissaar tõi välja, oma rolli mängib näiteks Instagrami esiletõus. Teisalt on Facebookil kui ettevõttel soov kasvada ja täita oma kasvueesmärke. Kolmandaks võib märkida Facebookis oleva lehtede ja muu info konkurentsi uudisvoos, mis pidevalt suureneb ja Facebook peab sellega kuidagi toime tulema, et see ei muutuks ülemäära tüütuks. Kõigele lisaks võib asja mõjutada see, et inimesed veedavad Facebookis vähem aega.

Parksepp märkis, et tänaseks on ka reklaamijate hulk suurem kui näiteks 5 aastat tagasi, mis tähendab, et konkurents auditooriumile on suur. Seda enam muutub oluliseks läbimõeldud sihtimine ja FB reklaamistrateegia ei ole “boost” nupu vajutamine.

Mesipuu märkis samuti, et sisu, mida iga päev Facebooki toodetakse, on meeletult palju. Pidevalt lisandub uusi eraisiku ja ettevõtete kontosid, kes siis omavahel Facebooki seina vaba pinna eest võistlema peavad. Samuti võib asja mõjutada Facebooki otsus eelistada pigem eraisikute loodud sisu.

Mida siis ära teha?

Ekspertide arvamusest kumab selgelt läbi, et suurimaks probleemiks on kvaliteedi puudumine ning tihe turg. Selle probleemi lahendamiseks tuleb aga loodavat sisu muuta.

Mesipuu tõi välja hulga viise, kuidas mõne lihtsa sammuga tulemusi parandada:

• Oma fännibaasi, keda reaalselt ka huvitab see, mida pakud.
• Tea oma jälgijaid. Ära kirjuta vanemaealistele suunatud lehel “Tsau, mis täna teoksil?“ ega noortele “Lugupeetud klient…“.
• Mõtle enne postituse tegemist, kas ise seda Facebooki seinal märgates vaataksid lähemalt? Loeksid? Veel enam, kas jagaksid?
• Paku väärtust, hari oma jälgijaid. Ära kirjuta vaid sellest, mida sul müügis on. Kui ise ei oska / ei ole aega, jaga edasi teiste poolt loodud väärtuslikku sisu või telli teenusepakkujalt.
• Kaasa jälgijaid, kuid NB! clickbait!
• Ütle jälgijatele, et kui soovivad näha kõiki sinu postitusi, vajutagu “See first / kuva esimesena“ valikut.