Kogu sündmuse juures on veider see, et terve päeva ei teadnud mitte keegi, et Elisast hädaabitelefonidele helistada ei saa. Elisa ise ei avastanud seda, ükski abita jäänud inimene ei teavitanud sellest ei Elisat ega riigiasutusi, samuti ei teadnud seda häirekeskus ise.

Vea avastas samal päeval alles kell 18.24 siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), mis sellest Elisat teavitas ning Elisal kulus seejärel 20 minutit, et viga parandada.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse teenistuse juht Uku Särekanno sõnas, et rike puudutas vaid Elisa keskjaama poolt teenindavaid kliente, sealhulgas ka välismaa operaatorite kliente, kes olid Eestis Elisa võrgus. Rike ei puudutanud tavatelefoniteenuste kliente ega Elisa teise keskjaama poolt teenindavaid kliente.

Häirekeskuse pressiesindaja Heiko Leesment ütles, et häirekeskuse ekspertide sõnul ei ole neile hetkel teada, et keegi oleks juhtunud intsidendi tõttu tõsiselt viga saanud.

Elisa ei teavitanud

RIA paneb aga nüüd Elisale pahaks, et too ei teavitanud sellisest olulisest rikkest ei neid ega avalikkust. RIA sai ise probleemist teada SMITi kaudu. Seepeale tegi RIA Elisale järelepärimise ning sai infot juhtunu kohta alles siis.

Kuna Elisa näol on tegu elutähtsate teenuste osutajaga, siis oli neil RIA teatel kohustus vea ilmnemisel sellest RIAt kohe teavitada. RIA toob oma kirjas Elisale välja, et sellise juhtumi puhul oleks Elisa pidanud kohe teavitama ka laiemalt avalikkust. Seda aga ei tehtud.

Särekanno märkis, et konkreetse juhtumi tõttu ei ole RIAl plaanis sanktsioone rakendada, küll aga on esitanud ettekirjutused.

“Oluline on vastastikune usaldus ning see, et taolistest intsidentidest õpitakse ning tehtakse järeldused edasiseks,” lisas ta.

Inimlik viga

Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski sõnas Geeniusele, et avalik teavitus jäi tegemata protsessiliste puuduste tõttu, mis on tänaseks kõrvaldatud.

“Meil on väga kahju, et taoline rike aset leidis ning vabandame klientide ees,” sõnas Raiski. “Samasuguse olukorra vältimiseks vaatasime põhjalikult läbi ettevõttesise rikketeavituse ja infoliikumise protsessi ning muutsime seda nii, et taoline olukord enam ei korduks.”

Särekanno lisas, et RIAl puudub ülevaade selle kohta, kui suur osa helistanutest kasutasid alternatiivseid võimalusi abi saamiseks. Alternatiivne võimalus on näiteks pöörduda politsei infotelefonile, mida mõned kliendid ka tegid, või eemaldada SIM-kaart telefonist, misjärel on võimalik helistada hädaabinumbrile 112.