Ülemkogu jaoks valminud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) seisukohas tuuakse välja, et Eesti toetab Euroopa elektroonilise identiteedi (eIDAS) regulatsiooni revisjoni, mis tooks kaasa digiallkirja võimaluse pakkumist kõigis ELi liikmesriikides. Kirjas toodi veel seegi, et kuigi eIDAS regulatsioon pandi paika 2014. aastal on vaid vähesed liikmesriigid hakanud kodanikele digiallkirja võimalusi pakkuma.
Eesti soovib, et eIDASe regulatsiooni täiendataks veel sel aastal selliselt, et kõigis liikmesriikides tekiks kodanikel võimalus omada tugeva turvalisusega e-identiteeti. Kuigi dokumendis tuuakse välja viis, kuidas Eesti soovib seda saavutada tuuakse välja, et Eesti jaoks on oluline eesmärk, mitte viis kuidas see saavutatakse.
Ülemkogu järgselt teatas peaminister Jüri Ratas pressiteate vahendusel, et liiduülest digiallkirja peaksid saama kasutada kõik Euroopa Liidu kodanikud nii oma igapäevaelus kui ka ettevõtluseks.
“Seetõttu on mul äärmiselt hea meel, et Euroopa Komisjon teeb juba järgmisel aastal ettepaneku selle algatuse ellu viimiseks,” seisis teates.
Euroopa Liit seadis kolm aastat tagasi Eesti eesistumisel Tallinna digikohtumisel sihi ühtse digitaalse siseturu lõpule viimiseks, andmete vaba liikumise kui viienda põhivabaduse edendamiseks, võtmetehnoloogiates Euroopa tehnoloogilise baasi uuendamiseks ning piisava rahastuse olemasoluks digipöörde elluviimiseks.
