Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult

Andmekaitse inspektsiooni (AKI) pressiesindaja Signe Heibergi sõnul võib kliendisuhe pangaga põhineda lepingul, mis ei eelda uudiskirjade saatmiseks eraldi nõusoleku küsimist. Samas on oluline märkida, et isikuandmete kaitse üldmäärus näeb ette, et nõusolek ei tohi olla võetud sellisel moel, mis ei jäta inimesele vaba valikut keeldumiseks. Kui nõusolek pole antud vabatahtlikult, ei ole see õiguslik alus, seega ebaseaduslik.

“Eraisikutele tohib reklaami saata ainult eelneva nõusoleku või varasema kliendisuhte olemasolul. Kliendisuhe pangaga põhineb reeglina lepingul ja kuigi inimesed ei pruugi lepingut lugedes märgata kõiki kohustusi, õigusi, võibki peale 25. maid olla olukord, kus konkreetset nõusoleku kirja pole saadetud, aga samas on leping koos uudiskirjade saamise nõusolekuga alla kirjutatud,” ütles Heiberg.

Lepingust lähtuvalt ei pidanud pangad kliendilt nõusolekut uuesti küsima. Küll aga võrdub AKI õigusdirektori Raavo Palu sõnul otseturundaja saadetud nõusoleku kirjale vastamata jätmine nõusoleku mitteandmisega. “Otseturundaja peab üle kontrollima, kas eraisiku nõusolek vastab üldmääruse nõuetele. Kui tingimused on täidetud, tohib otseturunduslikke teateid saata kuni inimene oma nõusoleku tagasi võtab.”