Uudis

Idufirmade juhid minister Kingo sõnavõtust: see intervjuu on tänuväärt materjal startup-komöödia “Ükssarvik” järjeks

Ragnar Sass leiab, et see teleintervjuu on ülimalt tänuväärt materjal inimestele, kes soovivad teha järge "Ükssarvikule".Foto: Scanpix

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrer Kert Kingo ütles eilses telesaates “Laser”, et Eestis on idufirmade puhul regulatsioon siiani puudulik ning puudub arusaam, mis hetkeni on tegu startup-firmaga. Lisaks tõi minister välja, et probleem on ka selles, et firmad müüakse maha ning ettevõtted liiguvad Eestist ära.

Geeniuse palvel kommenteerisid ministri intervjuud edukad iduettevõtjat Karoli Hindriks, Ragnar Sass ja Allan Martinson. Viimase sõnul pole isegi startup-kogukonnas endas selgelt kokkulepitud definitsiooni, misasi startup on.

Eduka firma kaasasutaja Sass oli kommentaaris väga otsekohene ja avameelne ning tõi välja, et tal on tulihingelise patrioodina teravalt valus, et Eesti vabariigi peaministril Jüri Ratasel on nii sügavalt ükskõik Eesti kõige kiiremini kasvava majandusharu käekäigust.

Hindriks: mulle jääb selgusetuks, mida minister reguleerida soovib

Idufirma Jobbatical tegevjuht Karoli Hindriks ei näe põhjust, miks peaks riik idufirmandust reguleerima ning talle jääb selgusetuks, mida täpselt minister üldse reguleerida soovib. Idufirma mõiste lahti seletamisel kasutab ta Steve Blanki tsitaati – “ajutine inimorganisatsioon, mis otsib korratavat ja skaleeritavat ärimudelit”.

“Ehk see on ettevõtte arengutsükli üks faas. Kui ettevõte teeb sokivabriku, siis sokkide tootmiseks on tal vaja kindel kogus tootmisressurssi (materjali, inimesi ja masinaid, mis toodavad) ning müügikanaleid. Idufirma aga otsib ärimudelit, mis ei oleks sellises sõltuvuses ressursist. 31 miljardi dollari suuruse väärtusega Airbnb, mis konkureerib maailma hotellikettidega kinnisvara omamata, näitel võib öelda, et iga riigi eesmärk peaks olema keskkonna loomine, kus oleks võimalikult lihtne sarnase potentsiaaliga idufirmasid ehitada,” ütles Hindriks.

Hiljuti ärimudelit vahetanud ettevõtte juhi sõnul on samuti oluline seegi, kui idufirma ärimudeli leiab ja kiire kasvu faasi jõuab, siis tal oleks võimalik seda takistusteta teha.

“Selles faasis on veel kõige olulisem ligipääs talendile, sest algab globaalne võistlus, kes selle ärimudeli kõige paremini suudab ellu viia ja selleks on vaja kokku tuua parimad pead maailmast. Miks see on oluline riigile? Sellised ärimudelid suudavad edu korral genereerida ja meelitada investeeringute näol kordades kiiremini kapitali kui traditsioonilisemad ettevõtted ning see kapital läheb läbi maksude riigi ja rahva majandusse,” sõnas ta.

Hindriksi hinnangul ei ole see oluline, et riik ütleks ette, milline ettevõte võib ja milline ei või end idufirmaks nimetada. Küll aga näeb ta ülereguleerimises ohtu ning võimalust, et seda teed minnes peletatakse tehnoloogiaettevõtted Eestist minema ning võib välisinvestorite osas negatiivset mõju omada.

Sass: Kingo intervjuu ettevalmistamiseks kasutati riikliku AI esimest prototüüpi

Idufirma Pipedrive kaasasutaja ning kiirendi LIFT99 asutaja Ragnar Sass oli ministri sõnavõttu kommenteerides väga otsekohene ega hoidnud end tagasi.

“Kindlasti on see tore intervjuu ülimalt tänuväärt materjal inimestele, kes soovivad teha järge ülipopulaarsele startup-komöödiale “Ükssarvik”. Teisalt on Eesti tulihingelise patrioodina teravalt valus, et Eesti vabariigi peaministril Jüri Ratasel on nii sügavalt ükskõik Eesti kõige kiiremini kasvava majandusharu käekäigust – ala mis on toonud Eesti riigi globaalse tähepanu. Ilmselgelt on minister Kingo intervjuu ettevalmistamisel kasutanud juba riikliku AI (tehisintellekti – toim.) esimest prototüüpi, muudmoodi on seda juttu väga raske selgitada,” ütles Sass.

Sassi hinnangul ei ole viimase pea poole aasta jooksul Eesti valitsus teinud grammigi startup maailma jaoks vaid hoopis vastupidiselt on tehtud kõik endast sõltuv, et luua pilt kui äärmiselt ebastaabilsest ja ebausaldusväärsest partnerist.

“Startupi maailmas käib väga halastamatu konkurents riikide vahel edukate firmade ja talentide meelitamisel. Edukatel globaalsetel firmadel on alati mitmeid kontoreid ja investeeringute ümbersuunamine ülimalt lihtne,” lisas ta.

Forbesi poolt 100 parima pilveteenuse ettevõtte hulka valitud Pipedrive’i kaasasutaja tõi näite enda ettevõttest, millel on viimasel ajal enim kandideerijaid olnud Lissabonis.

“No kurat – miks peaks Ukraina programmeerija tahtma tulla Eestisse, kus kohalik siseminister iga nädal sarjab tema kaasmaalasi ning soovib kaotada viisavabadust? Portugalis on nagunii kordi parem kliima ja selgelt palju sõbralikum keskkond. Ka mitmed teised suuri investeeringud kaasanud firmad analüüsivad uute kontorite loomist ja peakontorite ümber kolimisi,” ütles Sass.

Martinson: definitsioonist hoolimata loovad startup’id olulist majanduskasvu ja kõrget lisaväärtust

E-residentidele teenuseid pakkuva ettevõtte Xolo juht Allan Martinson leiab, et üldlevinud definitsiooni järgi ei ole Transferwise, Pipedrive ega enamik teisi pikema ajalooga firmasid enam startup’id, kuid definitsioonist hoolimata on tema sõnul tõde selles, et startup’id loovad olulist majanduskasvu ja kõrget lisaväärtust, seda nii Eestis kui välismaal.

“Umbes 10 aastaga on Eesti tehnoloogiasektorist saanud arvestatav osa majandusest, kus töötab ca 1% erasektoris hõivatutest, kuid mis annab juba 2-3% Eesti SKPst. See sektor on suutnud näidata pidevat tugevat kasvu ca 30% aastas ning selle jätkudes jõuame 6-7 aasta pärast 10 protsendini. See on täiesti võimalik – Eesti tehnoloogiafirmad on suutnud jõuliselt uut kapitali kaasata ja kuhu mujale see kapital ikka läheb, kui mitte kasvu,” ütles ta.

Idufirmanduse riikliku reguleerimise asemel näeb Martinson vajadust, et riik ja poliitikud mõistaksid selle majandussektori tähtsust jõukuse kasvatamisel ja aitaksid sellele kaasa.

Võimaliku määratluse suhtes, mis firma tohib ja mis ei tohi idufirma olla toob ta välja, et osades riikides pakutakse idufirmadele maksusoodustusi ja toetuseid, kuid Eestis sellist võimalust ei ole.

“Ma isiklikult ei usu, et riigipoolne otsene rahaline toetus või maksusoodustus startuppe otseselt aitab. Tihtipeale on sellised programmid hoopis vastupidise mõjuga, hoides elus ettevõtteid, mis tegelikult peaks pillid kotti panema. On ju startup’i eesmärk kas ärimudel äri tõestada või ära surra. Aga startuppide riiklik reguleerimine (ma küll ei kujuta ette, milles see seisneks) oleks kindlasti negatiivse mõjuga,” lisas Martinson.

Välisinvestorite osas näeb ta võimalust, et idufirmanduse riiklik reguleerimine võib potentsiaalsete investorite osas negatiivset mõju omada.

Küll aga näeb Martinson idufirmade osas suurt probleemi selles, kui firmad registreerivad oma emaettevõtte välismaal ning Eestisse loovad vaid arenduskeskuse jaoks tehnilise tütarettevõtte, tema sõnul tehakse seda ka Eesti asutajatega ettevõtete puhul.

Ühe põhjusena, miks sellist süsteemi viljeletakse toob ta välja Eestisse investeerimise keerukuse, mis on seotud tingimused, et investor peab Eestis pangakonto avama, kuid mis on pankade tõttu viimastel aastatel üha raskemaks osutunud.

Edukate firmade Eestist lahkumise osas ei meenu Martinsole peale Skype’i ühtegi muud firmat, mis on müümise järgselt Eestis tegevuse lõpetanud või kokku tõmmanud.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.