DigiPRO

ITLi uus president: Eestis tööjõudu enam pole, laieneda tuleb väljaspool

Andre Krull on ITLi president ja Nortali juhatuse liige Foto: Karin Kaljuläte / Ekspress Meedia / Scanpix
See on DigiPRO artikkel. Loe DigiPROst lähemalt siit.

Eesti IT-ettevõtete liidu ITL uus president Andre Krull ütleb, et Eestis on IT-firmadel kasvamine praegu tööjõupuuduse tõttu juba keeruline ning nüüd on aeg Eesti firmadel laieneda rohkem välismaal.

Millised on ITLi uue presidendi jaoks kõige olulisemad küsimused ning kuidas peaks tema arvates IT abil Eesti elu edasi viima?

Palju õnne!

Jõudu tuleb soovida rohkem.

ITL pole teie jaoks päris uus asi, sest olite juhatuses juba varem ka.

Jah, kaks aastat. See saigi peamiseks mõjuriks, miks presidendiks kandideerida. Vaadates, kui tublit tööd tegi Ivo Suursoo eelmise juhatusega, siis ei tahtnud, et need teemad jääks soiku. On vaja vankrit edasi vedada.

Millised on teie jaoks kõige olulisemad teemad?

Me just uuendasime oma visiooni, millisena me näeme infoühiskonda ja kuidas liit kaasa aitab. Kolm põhisammast: nutikas riik, nutikas majandus ja nutikas rahvas. Seal on omakorda teemad, millega me konkreetsemalt tegeleme.

Kõike korraga vist ei saa.

Ma ise tegelesin eelmises juhatuse koosseisus eksporditeemadega. Selle käigus aitasime 12-13 ettevõttel koos Aafrika turule minna. Eesmärgiks sai võetud kahe aastaga eksport kahekordistada ja nii õnnestus meie ekspordikäive suurendada 40 miljonilt eurolt 80 miljonini.

ITLi sees on 12-13 liiget, kes ekspordigrupi moodustavad, kellel on ühine huvi e-riigi lahendusi eksportida.

Kui suure osa Eesti IT-ekspordist see klubi moodustab?

Ega e-riigi ekspordi puhul väga palju väljaspool ei olegi, 80 protsenti katab kindlasti ära. On üksikuid konsultatsiooniasju. Kümmekond aastat tagasi moodustas Eesti spetsiaaltarkvara tegevate ettevõtete jaoks riigi tellimus umbes pool kogumahust.

Eelmisel aastal neli protsenti. See on üle kümne korra vähenenud, kõik on ikkagi suunatud ekspordile.

Niisiis 80 miljonit eksporti tegite ära, mis järgmine samm on?

80 miljoni sees oli omaette eesmärk, et see poleks puhtalt teenuskäive. Mitte et sa müüd oma töötundi, vaid et järjest rohkem sarnaselt startuppidele oleks tootestatud lahendusi, et me saaks intellektuaalomandit väärindada. See kasvas 10 miljonilt eurolt 18 miljonini.

Millised on Eesti e-riigi eksportimise jaoks parimad turud?

Täna on tähelepanu päris paljudel keskendunud Aafrika ja Lähis-Ida peale. Need riigid on oma protsesside uuendamisel vähemküpsed kui Lääne-Euroopa või USA. Seal, kus on suured ministeeriumid ja haldusalad paigas, on väga keeruline muuta nende omavahelisi suhteid ja toimimist.

Suure mõjuga projekte on lihtsam teha Aafrikas ja Lähis-Idas, aga samas nende turgude valmisolek uusi teenuseid vastu võtta on oluliselt väiksem kui Lääne-Euroopas. Ideaalset kohta ei ole.

Mida te riigilt ootate?

Riigilt ootaks samalaadset pingutamist ärikeskkonna arendamises. Näiteks nullbürokraatia initsiatiivid. See on midagi, mis ühendab nii niiöelda vanu ettevõtjaid kui startup-ettevõtjaid. Lihtsustada tippspetsialiste juurdetoomist.

Riik panustab väga tublisti ekspordi aitamisel kaasa, aga väga oluline küsimus on ka see, kuidas me suudame digitaliseerida ülejäänud majandust. Näiteks tööstused, kuidas hõlmata traditsioonilisemaid majandusharusid.

Öeldakse, et osa meie e-riigi infrastruktuurist on lootusetult ajast maha jäänud ja vajab tohutuid investeeringuid. Kas seda üldse on võimalik nii välismaale müüa?

Eesti e-riigi teeb eriliseks ökosüsteemi kokkutöötamine. Sellest väga suur osa on kodanike usaldus selle süsteemi toimimise vastu. Näiteks kuu aega pärast ID-kaardi kriisi oli meil e-valimiste rekord.

See usaldus on midagi väga erilist ja sellise usalduse juures pole väga palju vahet, kas tehnoloogia mingi komponendi taga on kümne aasta vanune või eelmisel aastal blockchainiga koos tehtud. Meie ökosüsteem on unikaalne  ja seda kopeerida on väga keeruline. See hakkab pihta seadusruumist ja poliitikute tahtest ning kodanike oskustest ja usaldusest.

Kuidas te suhtute 5G-oksjonisse?

ITLis tegutseb sellega operaatorite nõukoda. Seal vaieldakse enne konkursse riigiga kõik asjad selgeks, milline oleks kõige õiglasem viis konkursse korraldada ja kui need on lukus, siis läheb omavahel halastamatuks konkurentsiks. See on toimimisviis olnud.

Aga ma täpselt ei tea praeguseid asjaolusid, ma ei saa seda kommenteerida.

Mida te arvate Huawei teemast?

Euroopa Liidu riigid on praegu erinevaid lahendusi välja pakkunud. Eks ta ole keeruline küsimus. Pigem peaks otsus sõltuma sellest, kui võrdselt pääsevad Euroopa Liidu ettevõtted Hiina turule ligi. See peab olema mõlemale poolele võrdselt tagatud.

Meie väärtusruum ei lähe mõne autoritaarsema riigi kokku, kas me oleme potentsiaalselt valmis väga palju tundlikke andmeid andma sellise riigi kasutusse? Ma loodan, et Eestis me suudame olla pragmaatilised tehniliste valikute mõttes, aga teiselt poolt olla Euroopa Liiduga ühtsed üldise Hiina-poliitika mõttes.

Millised on Eesti IT-sektori jaoks lähema kahe aasta kõige olulisemad teemad?

Me ei saa üle ega ümber tööjõust. Me kindlasti peame panustama sellesse, et Eesti ettevõtted suudavad rohkem viia töö mujale ja ise keskenduda kõrgema lisandväärtusega tootele.

On see IT-toode või teiste tööstusharude digitaliseerimine – kuidas ühe inimese kohta tööviljakust kasvatada. See on kogu Eesti majanduse idee, ilma selleta pole Eesti elatustaseme tõus võimalik.

Kui suur Eesti ettevõtete valmisolek sellele üldse mõelda on?

Konkurents paneb asjad paika. Eestis saab rääkida mitte massitootmisest, vaid nutikast nišitootmisest. Kogused on väikesed ja tooted personaliseeritumad. Meil on hea näide Põhjamaadest kõrval. Ostsime Nortaliga kuus-seitse aastat tagasi Soomes ühe ettevõtte, mis oli pikaajaliselt teenindanud suuri metallitööstuse firmasid.

Me ei suutnud ära imestada, kuidas on see võimalik, et sul on kõige kallimad tööjõumaksud, sul on kõige kallim energiahind ja su suured metallitööstusettevõtted on globaalselt täiesti konkurentsivõimelised. See ongi võimalik ainult seetõttu, et nad on läbi IT niivõrd efektiivseks aetud.

Soomlased on sama asja ka puiduvaldkonnas ära teinud. Mis see Eesti võimalus siis veel on?

Kui me vaatame facebooke ja amazone, siis jah, need on sellised monopolistlikud ettevõtted, mis on suutnud terve maailma ära võtta. Aga kui me räägime innovatsioonidest erinevates tööstusharudes, siis iga 5-10 aasta tagant tuleb mingi komplekt täiendusi, mis võimaldavad teha suuremaid hüppeid.

Need tuleb nutikalt ära kasutada. E-riigiga on sama lugu. Asju, mida meie tegime 10 aastat tagasi õnnestub täna järeletulijatel teha uute tehnoloogiatega oluliselt lihtsamini ja kiiremini.

Kas meil on Eestis olemas piisavalt nutikas keskkond ja kogukond, mis suudab neid asju tabada?

Kindlasti on. Eestis on ettevõtlikkus ja paljuski naiivne unistus oma globaalse asja püsti panekust, see tehnoloogia taha kindlasti ei jää. Pigem on tähtis võimekus seda turundada ja välisturgudel müüa. Aga see on ka aastatega paranenud. Võrreldes Soome-Rootsiga on meil 50 aastat okupatsiooni vahel, kus seda võimekust ei arendatud.

Kuidas see praegu üldse võimalik on, et Eestis tehakse uusi startupe ja siia tulevad uued IT-ettevõtted? Kõik räägivad, et võtame sel aastal jälle sada inimest ja sada inimest juurde. Väljast vaadates tundub see ju absurdne.

Kui me vaatame ükssarvikute kasvu, siis väga palju sellest ongi juba väljaspool Eestit. Pipedrive’il on Portugalis keskus, TransferWise’il erinevates kohtades. See inimeste hulk, mis Eestis kasvab, pole nii märkimisväärne.

Nortalil samamoodi, kuigi ettevõtte käive on viimase viie aastaga kolmekordistunud, siis Eestis on töötajate arv kasvanud umbes 100 inimese võrra. Mujal kasvame rohkem.

Kui jätte e-riigi kogemused kõrvale, siis milline on eestlase eelis maailmas?

20 aastat digiühiskonnas elamist on see eelis. Ka IT-sektori väline inimene on harjunud sellega, et ta saab riigiga suhelda ühe klikiga tuludeklratsiooni esitades või et autojuhiluba saadetakse postkasti. Mõnes teises riigis ei suuda inimene sellest unistadagi. Selline mõtteviis aitab hästi palju kaasa ka teistes valdkondades. Me läheme välismaale ja küsime, et kui meil on riigiga nii suheldakse, siis miks teil ei saa asju paremaks teha.

Täna on 10 kilomeetrit maratonist joostud. Eestis on võimalik kolmandiku võrra vähendada riigiaparaadi töökohti läbi teenuste automatiseerimise ja nutikama riigikorralduse. Kodanikku ei huvita, millisest riigiametist tal täpselt see teenus tuleb. See on backoffice’i protsess, kuidas riik selle korda ajab. Kodanik tahab oma nutitelefonist saada õigel ajal õiges kohas teenuse ja sinna on meil väga väga pikk tee minna.

Kui me oleme praegu 10 kilomeetri peal, siis kus me kahe aasta pärast oleme?

Poolmaraton võiks olla lähedal.

DigiPRO on Eesti parima digiuudiste saidi täiendav teenus kasutajatele, kelle jaoks IT on ka töö.

Telli siit DigiPRO uudiskiri endale postkasti:

  • Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks
  • Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla

Loe DigiPRO kohta lähemalt siit

Märksõnad: , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.