Uudis

Kahe lapse isa: Miks ma oma last “lolli” telefoniga esimesse klassi ei saada?

Esimest korda pidin selle küsimusega tegelema kaks aastat tagasi, kui saatsin kooliteele oma esimese võsukese. Lisaks ülitähtsatele dilemmadele, kas koolikott peab olema lilla või roosa ning millise tootja guaššvärve eelistada, tekkis paratamatult ka küsimus, kuidas lapsega kontakti hoida.

Selles mõttes ei ole viimasele vastamine keeruline, sest telefonid on tükk aega olemas olnud. Hoopis olulisem on jagu saada küsimusest, kas eelistada lolli või tarka telefoni? Mina valisin viimase tee.

Ühel hetkel saab ta nutitelefoni niikuinii

Kindlasti on nutitelefonide suurimaks probleemiks liigne tarbimine, eriti laste puhul, kes seda nii hästi teadvustada ei oska. Nuppudega telefoni valimine tundub aga lihtsama vastupanu teed minekuna. Kui lapsel võimalus mängude ja juutuubi videode vaatamiseks üldse puudub, siis justkui on ka mure lahendatud?

Minu meelest on see lihtsalt probleemi eiramine. Ühel hetkel saavad nad omale targa telefoni niikuinii ja kui see on probleem, tuleb sellega millalgi ikka tegeleda. Miks mitte siis alustada juba varakult.

Nutitelefonide poolt loodud ohud liigsete mängude mängimise ja imelike videote vaatamisel võivad olla probleemiks igas vanuses. Lapsevanemana peame me sellel silma peal hoidma nii ehk naa. Seepärast hoian ma nende kasutamisel silma peal, vaatan milliseid mänge nad mängivad ning rakendusi kasutavad.

Sinna juurde käib kindlasti ka selgitustöö, miks ühte või teist asja kasutama ei peaks ja mille jaoks konkreetsed funktsioonid telefonis mõeldud on.

Nutitelefonid ei ole üdini halvad

Lisaks sellele pakuvad nutitelefonid ka muid kasulikke võimalusi, mida nuppudega telefonist ei leia.

Bussiaegu on võimalik vabalt kirjutada näiteks paberilipikule ja pista see koolikotti või rahakoti vahele. Aga milleks seda vaeva näha, kui palju mugavam on teha seda otse vastavast rakendusest või veebilehelt. Seal on alati uusim info ning erinevalt paberilipikust on telefoni puhul selle kadumise tõenäosus oluliselt väiksem.

Kahjuks ei ole ma ka täpselt kursis, kas nuputelefonidest leiab telefoni positsioneerimise võimaluse, aga pigem kaldun ma eitava vastuse poole. Nutitelefonis ei ole keeruline seda seadistada ja lapse telefoni asukohta teada, kui selleks vajadus on. Ma küll ei kasuta seda võimalust, aga mulle piisab teadmisest, et saan seda teha.

Nutitelefoni kasutamist ei pea ka ainult ülima praktilisusega põhjendama, minu lastele meeldib sealt näiteks muusikat kuulata. Hea tahtmise juures on võimalik tõenäoliselt mp3-faile kuidagi ka nuputelefoni saada, kui just nende olematu mälumaht takistuseks ei saa.

Ma ei ütle, et nuppudega telefoni lapsele andmine on vale või seda ei peaks tegema. Minu jaoks kaaluvad lihtsalt plussid miinused üles.

Aga nutitelefone ei peaks me samuti kartma. Need on osa meie igapäevaelust soovime me seda või mitte. Ja parem on varakult ka lastel sellega tutvust teha, et nad kiiresti liikuvast rongist maha ei jääks.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.