Kingo ei tea endiselt, mis asi on topeltautentimine

Kingo ütles, et tema jaoks on oluline seegi, et e-hääletuse puhul kehtiks sama põhimõte, mis füüsilise hääletamise puhul ehk häält ei saaks korduvalt muuta.

“Elektroonse hääletamise puhul on võimalus inimesel edasi-tagasi oma häält solgutada. Mitu korda ümber muuta ja mitu korda valida. See ei ole normaalne olukord,” kirjeldas Kingo.

“Nii palju probleemkohti on seal. Seal on küll erinevaid, kosmeetilisi ja ka tehnilisi kohti. Tänasel päeval on eriti see, kus meil on pandeemia üle maailma ja selle võrra tõenäoliselt igasugused muud rühmitused, häkkerid, tegutsevad. Me peame vaatama ka kindlasti turvalisuse aspektist oma e-riigi platvormi. Ja ka töörühma aruteludest tuli välja, et ka küberturvalisuse vaatevinklist on väga palju vaja kaasajastada ja muuta,” lisas ta.

Kuigi töörühma esialgne eesmärk oli hinnata ka e-valimiste küberturbalisuse poolt, siis ei tehtud lõppraportis ühtegi küberturvalisusele keskenduvat ettepanekut. Ainus ettepanek, mille puhul saab kaudselt öelda, et see on seotud küberturvalisusega puudutab kvantarvutite tuleku valmisolekut. Valimisteenistuse ega valimiskomisjoniga ei ole riigikogu toetusrühm jõudnud e-valimiste teemadel veel suhelda.

Eelmise aasta septembris tekitas furoori toona ministriks olnud Kingo sõnavõtt telesaates “Laser”, kus ta väitis, et Eesti ID-kaardi süsteemil puudub korralik autentimine. Täna Geeniusele antud intervjuus väitis poliitik taaskord, et e-hääletamise puhul ei ole topeltautentimine tagatud. Mullu öeldu järgselt kinnitas politsei- ja piirivalveamet, et ID-kaart ja mobiil-ID on hinnatud kõrge tasemega autentimisvahenditeks.

“Tänaseks päevaks me ikka ei tea, et e-hääletamisel see ID-kaart, mis sisselogitakse…. me saame teada, et kasutatakse selle isiku nimele väljastatud ID-kaarti. Meil ei ole võimalik kontrollida, kas ikka see sama inimene kasutab oma enda ID-kaarti. Hetkel me tuvastame ID-kaarti ainult. See põhiprobleem, see topeltautentimine. Me peame leidma lahenduse, kuidas oleks võimalik kontrollida, et see kelle nimele on väljastatud ID-kaart, kes logitakse sisse on see sama inimene, kes oma ID-kaardiga hääletama asub.”

Kingo leiab, et autentimise protsess peab olema analoogne füüsilise hääletamisega, kus inimene kontrollib, kas dokumendi esitanud isik on ikka sama inimesega, kelle dokumendi ta esitas. Seda on riigikogulase sõnul võimalik teha näotuvastustehnoloogia abil, mida tema sõnutsi kasutatakse politsei- ja piirivalveametis. Ajakirjaniku seletuse peale, et ID-kaart ja mobiil-ID ongi topeltautentimine (midagi, mis sul on + midagi, mis sa tead) ütles Kingo, et neid võimalusi peab täiustama.

“Me ju teame, kuidas paljud inimesed oma dokumentide PIN-koodidesse hooletult suhtuvad, neid on antud lähedastele. Mulle on endale väga palju saadetud konkreetseid juhtumeid, kus üks noor poiss küla peal lubab kõigi eest ära hääletada, vanainimesed annavad kõik oma koodid ja ta hääletab nii kuidas tahab sest vana inimese jaoks on oluline ainult, et ta oma kohustust täidab ja tal on ükskõik kelle poolt ta seda teeb. Neid juhtumeid on palju,” kirjeldas Kingo.

Poliitiku kinnitusel on tema kirjeldatud juhtum edastatud politseile ning temale teadaolevalt nendega politsei ei tegele, kuna seda ei peeta vajalikuks.