Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) kuulutas tänavu 19. veebruaril välja avaliku konkursi sageduslubade andmiseks, määrates konkursil osalemise tähtajaks 25. märtsi.

Levikom vaidlustas konkursi

21. veebruaril vaidlustas Levikom Eesti OÜ kohtus konkursi teate, kohus keelaski esialgse õiguskaitse korras konkursi läbiviimise sagedusalas 3410 kuni 3800 megahertsi kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Reedese otsusega jättis Tallinna halduskohus Levikomi kaebuse rahuldamata leides, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei ole konkursi teate aluseks oleva määruse tegemisel kaalutlusreegleid rikkunud ning määrus on õiguspärane.

Kohus lahendas esmalt küsimuse, kas Levikomil on üldse kaebeõigus. Kaebeõigus tekib eelkõige juhul, kui konkursil osalemine ja kvalifitseerumine on äriühingu poolt võimalik ja tõenäoline hinnates muuhulgas ka tema majanduslikku võimekust.

Kohus märkis, et Levikomil on kohtuotsuse tegemise seisuga maksuvõlg ning esitamata on 2017. ja 2018. aasta majandusaasta aruanded. 2016. aasta majandusaasta aruande andmetel ei vastanud aga nende netovara äriseadustikus sätestatud nõuetele.

Määrusest tulenevalt peab osaleja netovara vastama äriseadustikust tulenevatele nõuetele ning osaleja ei tohi olla maksuvõlglane. Määruse kohaselt osalejat ei kvalifitseerita, kui ta ei vasta konkursi tingimustes sätestatud nõuetele.

Levikomi 2017. ja 2018. aasta majandusaasta aruanded ei ole teadaolevalt auditeerimist läbinud ja seega puudub kohtul kindlus, et Levikomil on võimalik likvideerida konkursil kvalifitseerumist välistav maksuvõlg ja maksta omandamise tasu, mille alghind on 1,6 miljonit eurot.

Kohus: Levikom ei kvalifitseeru konkursile

Kohtu hinnangul ei ole Levikomi konkursil kvalifitseerumine ning neljanda sagedusloa omandamine tõenäoline. Seega leidis kohus, et Levikomil puudub antud asjas kaebeõigus, mis on ühtlasi kaebuse rahuldamata jätmise aluseks.

Vaatamata Levikomi kaebeõiguse puudumisele on kohtu hinnang kaebeõigusele siiski prognoos. Arvestades, et kohus on kaebuse menetlusse võtnud ning menetlusosalised on esitanud ka sisulised seisukohad vaidluse eseme suhtes, analüüsis kohus selguse saamiseks ka sisuliselt kaebaja seisukohti määruse ja konkursi väljakuulutamise õiguspärasuse osas.

Peamiseks küsimuseks oli, kas määrusega kolme sagedusloa väljaandmine nelja asemel riivab ettevõtlusvabadust ning kas see on õiguspärane. MKM on selgitanud, et määrusega reguleeritavas sagedusalas otsustati kolme sagedusloa valiku kasuks seetõttu, et sagedusvahemikud soovitakse anda ettevõtjatele, kes suudavad arendada täisfunktsionaalsusega 5G sidevõrgu, mille kaudu oleks võimalik osutada kõiki 5G teenuseid, kaasa arvatud tulevikuteenuseid, mis võivad vajada ka suuremat sagedusvahemikku kui 100 megahertsi.

Kohtu hinnangul riivaks nelja sagedusloa väljaandmine kaebaja ettevõtlusvabadust vähem kui kolme sagedusloa väljastamine. Kohus märkis aga, et välja antavas 400-megahertsises vahemikus on Eestis piiranguteta kasutuses 190 megahertsi, kuna 10 megahertsi on reserveeritud Eesti kaitseväele ja 200 megahertsi osas ei tohi häirida Venemaa raadiosidet, kuna neil on Eestiga koordinatsioonikokkuleppe puudumise tõttu sellele primaarne kasutusõigus.

Kolm sagedusluba on kesktee

Arvestades seega Eesti eripära, saab kolme sagedusloa kasuks otsustamist pidada mõistlikuks keskteeks nii ettevõtjate, tarbijate kui laiemalt avaliku huvi kontekstis, et tagada võimalikult kvaliteetne teenus, märkis kohus.

Kohus lisas ka, et kuigi Levikom ei kuulu päris sellesse turusfääri, kuhu on määrusega korraldatud konkurss suunatud, milleks on täisfunktsionaalsusega 5G sidevõrkude rajamine, mille kaudu oleks võimalik osutada ka tulevikuteenuseid, tuleks TTJA-l ja MKM-il tulevaste võimalike konkursside puhul tõsiselt kaaluda fookuse suunamist ka sellistele ettevõtjatele, kes võivad olla huvitatud ja võimelised rajama iseseisvaid võrke väiksema 5G teenusespektri tarbeks.

Halduskohtu otsust saab vaidlustada hiljemalt 21. oktoobril.

Juulis soovitas konkurentsiamet riigil 5G sagedusload panna oksjonile hoopiski väiksemate plokkidena, mitte jagada sagedusala kolmeks või neljaks alaks.

“Nii on 5 või 10 megahertsi (MHz) kaupa sageduslube välja antud teistes Euroopa Liidu riikides. Selline lahendus elavdab konkurentsi mitte ainult kolme suure mobiilsideoperaatori vahel, vaid annab võimaluse uudse ärimudeliga tegijatele Eestis 5G võrgu arendamiseks. 5G eeldatav kasutusala on märksa laiem ja mitmekesisem kui pelgalt andmeside kiiruste tõstmine,” teatas amet toona.