Protsess ise on lihtne ja osa LHV kodulehel olevast kliendiks astumise ankeedist. Pärast väljade täitmist käivitab brauser veebikaamera. “Me toetame hetkel Firefoxi, Chrome’i ja Operat,” loetles Veriffi tegevjuht Kaarel Kotkas.
Tema sõnul kontrollib nende tehnoloogia taustal kasutaja arvutis näiteks paigaldatud laiendite (plugins) loetelu, et välistada inimese arvutis tegutsev pahavara, mis võib panga ja kliendi vahelise videovoo kaaperdada. Kotkase sõnul piisab ligi 5 Mbit/s kiirusega ühendusest ja ka kehvemast veebikaamerast, kuid inimene peaks istuma hea valguse käes.
Edasi tuleb arvutile näidata oma passi, ID-kaarti, juhiluba või elamisluba, seejärel toimub lühike vestlus Veriffi töötajaga, kes esindab panka ja küsib rahapesu tõkestamiseks nõutud küsimusi näiteks kliendi varade päritolu ja tegeliku kasusaaja kohta. “See intervjuu on rangelt reglementeeritud ja taasesitatav ning selles mõttes isegi turvalisem kui see, mida inimene võib ühekordselt pangakontoris rääkida. See on vajalik rahapesu tõkestamiseks,” rääkis Kitter.
Piirangud tehinguteks
Päris kõike nii nagu päriselt pangakontorisse minnes, siiski videotuvastusega teha ei saa. Esiteks on seadusega seatud piirangud, näiteks ei tohi video teel tuvastatud klient teha ühes kalendrikuus ülekandeid rohkem kui 10 000 euro ulatuses. Raha vastu võtmiseks piire pole.
Teiseks võtab LHV ise uut teenust praegu esimese etapina ja ei paku seda kõikvõimalikele klientidele. Kitteri sõnul on videotuvastus mõeldud eraklientidele, kes on Eesti kodanikud või residendid. Ärikliendid sellega kontosid avada ei saa, samuti mitte veel e-residendid. “E-residendid on põhimõtteliselt siiski veel panga jaoks mitte-residendid. Kui me oleme Eestis videotuvastuse järele proovinud, siis plaanime seda edaspidi ka e-residentidele pakkuda,” rääkis Kitter, aga ei täpsustanud ajaperioodi, millal see võiks juhtuda.
