Lisaks on oluline, kas ettevõtte tegevus on kuidagi oluline ühiskonna toimimise seisukohast. Näiteks transport, energia, side või toidu tootmine.

“Ilma põhivarata Lätisse registreeritud ja makse vähe maksev suure võlakoormaga jagamismajanduse äpp ei vasta kummalegi kritieeriumile. Mu meelest teema lõpetatud,” kirjutas Helme.

Äripäev kirjutas paar aastat tagasi, et Bolti asutajad Martin Villig, Markus Villig ja Oliver Leisalu otsustasid 2017. aasta sügisel oma ettevõtted, mille kaudu nad Bolti omavad, Lätti registreerida.

„Ega siin mingit muud põhjust olla saa kui maksud,“ ütles advokaadibüroo TRINITI advokaat Siim Maripuu toona. Ilmselt mõjukaim põhjus on soodsamad tingimused osaluse võõrandamisele ja dividendide maksustamisele. Villigud ise pole teguviisi selgelt põhjendanud, kuid on öelnud, et ettevõtete ületoomine Eestisse on juba alanud.

Ootamatu pööre

Bolti asutajad Markus ja Martin Villig kirjutasid eelmisel nädalal peaministrile, majandus- ja taristuministrile ja väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile kirja, kus paluvad riigilt 50 miljonit eurot laenu.

“Võttes arvesse mõju Bolti käibele (langus 85%) ja teadlaste mudeleid, et majanduse taastumine toimub järk-järgult ning tänase prognoosi järgi ilmselt alles juunis-juulis, on meie minimaalne finantseerimisvajadus aprillist alates järgmisteks kuudeks vähemalt 15 miljonit eurot kuus, kokku 50 miljonit eurot,” kirjutasid vennad.

“See summa on vajalik püsikulude katmiseks ja turu muutustest tulenevateks kiireteks investeeringuteks, ​et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus ja võimekus kriisist välja tulla ilma saatuslike mõjudeta,” jätkasid Villigud andes mõista, et ettevõte vaagub hinge. 

Kulude all peavad nad silmas peamiselt palku, kusjuures juba on jõustatud palgakärped kõigile ettevõtte töötajatele, ning olemasolevad pikaajalised siduvad kohustuse täitmist.

Eelmisel majandusaastal ligi 60 miljoni eurose kahjumi teeninud Bolt sõlmis alles tänavu aasta alguses Euroopa Investeerimispangaga (EIP) laenulepingu, mille raames pank toetab Bolti tootearendust ja laienemist 50 miljoni euroga.

Pangast ettevõte enda väitel iseseisvalt praegu laenu ei saa.

Jäävad ellu

Takso- ja kullerteenuseid vahendava Bolti üks asutaja Markus Villig rääkis raadiosaates “Restart”, et ettevõte kaotab pandeemia tõttu 20 miljonit eurot kuus.

“Meie jaoks on langus olnud sõltuvalt linnas 70-90 protsenti,” rääkis Villig. Riikide vahel võivad erinevused olla siiski väga suured. Näiteks Slovakkias suleti kogu ühistransport, sealhulgas ka taksod. Seevastu Kiievis pandi kinni metroo, mistõttu taksondus ja Bolt pigem olid võitjad.

Tema sõnul on nende, kui iduettevõtte jaoks probleem selles, et nad ei saa nõuete tõttu ettevõtetele välja käidud KredExi meetmeid kasutada ning valitsusele suunatud palve oligi mõeldud selleks, et ka idufirmadele pakutaks abi nii, nagu mitmel pool mujal Euroopas, näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal, seda tehakse.

Kokku vajab Bolt lähema kolme kuu jooksul pea 50 miljonit eurot peamiselt selleks, et hoida Eestis peakontorit, kus suures osas kõrgepalgalised töökohad, töös. “Kogu käive, mis me ülemaailmselt teeme, tuleb siia. Konkreetselt meie puhul peamine kulu on arendustiimi ja peakontori ülalpidamine,” selgitas Villig. Kokku töötajaid on abivajavaid töökohti 515.

Samas ei tulnud saatest välja, mis saab samal ajal 4600 kaastöölisest, kes Boltile takso- või kullerteenust pakuvad ning jäid samamoodi päevapealt sissetulekuta.

Mängus ellujäämine

Mis juhtub, kui ettevõte riigilt abi ei saa? “Eks me jääme ellu, aga küsimus on, mis kujul,” ütles Villig. Tema sõnul võib nii väheneda nende konkurentsivõime tulevikus.

Igal juhul on riigiabi viimane meede, mida kasutatakse, lubas Villig. “Muidugi me oleme enda poolt teinud kõik, mis võimalik. Enamuses osakondades oleme kärpinud töömahtu vähemalt kolmkümmend protsenti ja arendustiimil kakskümmend protsenti. Samuti oleme kiiresti avanud uusi ärisuundi. Otsime ka muid finantseerimisvõimalusi,” rääkis Bolti kaasasutaja.

“Muidugi teeme tööd kõigil rahastamiskanalitega,” ütles Villig vastates küsimusele, et miks nemad ei otsi raha investoritelt nagu näiteks Airbnb, mis vaatamata suurele käibelangusele sai investoritelt äsja miljardi.

“Tõstsime aasta alguses võlga Euroopa Investeerimispangast, räägime nendega. Räägime olemasolevate ja uute potentsiaalsete investoritega. Riigiabi lihtsalt tundub olevat üks võimalus, viimane alternatiiv, mida me tahtsime uurida enne, kui jõuame sinna etappi, kus seda vajame. Mõistagi me kasutame ära kõik muud võimalused enne seda,” kinnitas Villig.