Teenuste vaates on olnud näiteks arenduses mitmed teenused, mis on nüüd ka lõppkasutajale nähtavaks saanud – nagu võimalus riiklikust postkastist lisaks teadete lugemisele ka ise teateid ja manuseid saata ning neid sealjuures ka digiallkirjastada ja krüpteerida. 

Suur fookus on olnud ka digiriigi proaktiivsuse tõstmisel, mille käigus oleme muutnud digiriiki kasutaja jaoks sündmuspõhisemaks. Selle eesmärk on muuta inimeste elu võimalikult lihtsaks ja vähendada asutuste ahelat, kasutades olemasolevat andmestikku kodanike eest automaatselt toimingute ära tegemiseks. Viimastel aastatel ongi tehtud ettevalmistustöid erinevate sündmusteenuste väljaarendamiseks – sündmusteenuseid, mida riik hakkab lähiaastatel üles ehitama, on umbes kümmekond. 

Abiellumine ja lapse sünd on esimesed teenused, mis jõuavad lõppkasutajateni uuel kujul 2022. aasta lõpuks. Näiteks lapse sündides puutuvad lapsevanemad kokku väga mitmete teenustega – olgu selleks taotluste esitamised või info edastamine asutustesse, seda vahel paberil ja topelt. Lisaks osutavad neid teenuseid erinevad asutused ning asjaajamist on liiga palju. Aga saab palju targemalt, sest tihti on riigil vajalik info juba olemas ning taotluste ootamise asemel saab riik juba ise proaktiivseid pakkumusi teha ja teenust tarbima suunata.

Tehnoloogilise uuendusena tasub välja tuua portaali tehnilise võimekuse kasvu. Uuenduse eesmärk on liikuda hajusama arhitektuuri poole, nagu näiteks riikliku postkasti ülesehitamine eraldiseisva rakendusena. Portaali disaini arendades on sihiks lihtsam üldpilt.

Samuti on viimasel aastal olnud fookus nn senise vanema “rohelise portaali” sulgemisel, et lõppkasutajale jääks 2022. aasta lõpuks kasutusele vaid üks ehk nn “sinine portaal”. Suurim muutus kaasneb sellega ettevõtjatele, kelle jaoks on veel sel aastal kavas tuua teenused sinisesse portaali, luua neile töölaud ning pakkuda ettevõtja jaoks olulist infot ja andmestikku.

Põnev rakendus on aga artiklivaramu, mille baasfunktsionaalsus peaks valmima selle aasta jooksul. Artiklivaramu eesmärk on koondada riiklikud infoartiklid ühele platvormile, kuhu saavad erinevad riigiasutused liidestuda ja vajalikku infot siis oma portaalides ja veebides sobival moel välja kuvada. Artiklivaramut võib nimetada ka n-ö ühtse tõe allikaks, sest info koondamine selliselt ühele platvormile võimaldab just kriisisituatsioonis hallata info õigsust: et liikvel ei oleks ühe ja sama teema osas vasturääkivat ning erinevat infot.

Arendamisega kaasnevad õppetunnid

Riigiportaal on olnud täna pea kaks kümnendit ühtseks kontaktpunktiks riigiga suhtlemisel ning on selge, et selle aja jooksul tuleb pidevalt uuendusi teha. Arendustega kaasaskäiv nähtus on loomulikult taakvara ehk vananenud infosüsteemid ja platvormid – kus ühe käega ehitad uut, seal tuleb teise käega juba olemasolevat uuendada.

Riigiportaalis on taakvaraks eesti.ee vana “roheline” platvorm. Taakvara tagajärjed olid ehedalt näha läinud suvel turvanõrkuste näol, mis jõudsid ka avalikkuseni: ühte neist nimetati nn AARi turvanõrkuseks (pääsuõiguste haldussüsteem) ning teist dokumendifoto varguseks. Viimane puudutas sisuliselt iga neljandat eestlast.

Üheks põhjuseks siin on lünkliku digiriigi rahastus, mis tuleneb asjaolust, et kõik soovivad ehitada uusi ja vägevaid uusi teenuseid, kuid olemasoleva uuendamine ja haldus jääb tihti tagaplaanile. Väga suur roll digiriigi arendamisel on välisrahastusel (nt Euroopa Liidu struktuurfondid, taasterahastu), kuid välisrahastust ei saa kasutada taakvara väljavahetamiseks.

Tegevuskava aastani 2025

Riigina tahame pakkuda kodanikule ühte ja kasutajasõbralikku paika, kust riigi infole ja e-teenustele ligi pääseda. Sestap suuname fookust järjest proaktiivsemale ja sündmuspõhisemale lähenemisele. Hea digiriik on nähtamatu ning muudab kodaniku teadmata tema elu mugavamaks – seetõttu mängib eesti.ee sündmusteenuste vahendajana suurt rolli. Praegu on paigas tegevuskava 2025. aastani ning esimesed sündmusteenused jõuavad inimesteni loodetavasti aasta pärast. Nendeks on abielu ning lapse sünni sündmusteenus infoteenusena jt. 

2023. aastast kavatseme välja töötada uued sündmusteenused nagu kaitseväekohustuse, pensionile jäämise, lähedase kaotuse, abielu lahutuse sündmusteenused. Samal ajal teeme jätkuarendusi arendatud sündmusteenustes, et need oleksid veelgi mugavamad.

2022. aasta üheks põnevaks uuenduseks SSO (single-sign-on) ehk ühekordse sisse logimise kasutuselevõtt, mis võimaldab tulevikus liikuda märkamatult riigiasutuste ja veebide vahel. Kasutaja ei pea enam igal veebilehel ennast uuesti sisse logima. 

Sel aastal jätkuvad juba eelpool mainitud artiklivaramu jätkuarendused ning riikliku disainisüsteemi arendus. Mõlemad võimaldavad nii riiklikku kokkuhoidu kui ka kvaliteedi tõstmist ning riiklike e-teenuste ühtse kasutajamugavuse tagamist disainisüsteemi näol. Samuti on eesmärk muuta ettevõtja elu mugavamaks ning tulla tänavu välja ettevõtjatele mõeldud töölaua, andmekaardi, kohustusekalendri ning postkastiga.

Arvestades, et teadlikkus portaali kasutamisest aina kasvab, on selge, et inimesed mõistavad, millise ajavõidu toob oluliste asjade ajamine teenindussaali asemel internetis. Kui 2020. aastal külastati eesti.ee portaali kokku 8,4 miljonit korda ning logiti sisse 4,4 miljonit korda, siis 2021. aastal olid numbrid vastavalt 9,2 miljonit ja 4,7 miljonit. Peame kasutamise kasvuga arvestama ja pakume inimestele veel paremaid teenuseid.

Toimetas Kristjan Ats Mägi.