Mõne aasta eest tegi ITL kampaaniat “Kõik on IT” ja selles loosungis peitub sügav tõde. Infotehnoloogia on muutunud osaks tänapäevasest töökeskkonnast igas valdkonnas, digipädevaid töötajaid on vaja mitte üksnes IT-sektoris. Lisaks e-teenuste ja tarkvaralahenduste arendajatele on vaja ka nende teenuste “tarku tellijaid”, juurutajaid, õpetajaid, parendajaid, otsustajaid nii rahanduse, tervise, hariduse, keskkonna, logistika kui loomemajanduse valdkondades.
Selleks, et valmistada gümnaasiumi lõpetajad ette nendeks erinevateks IT-ga seonduvateks ametiteks tuleviku tööturul, pakub uus gümnaasiumi informaatika ainekava (koodnimega DigiTaru) õpilastele võimaluse osaleda reaalses tarkvara-arendusprojektis kas programmeerija, disaineri, testija või projektijuhi rollis. 11.klassis moodustatakse nendes rollides eelnevalt koolitust saanud õpilastest arendustiimid, mis hakkavad koostöös looma innovaatilist nutirakenduse prototüüpi, mis aitab muuta inimeste elu mugavamaks. Kuigi igale tiimiliikmele ei tagata projekti tulemusena programmeerimisoskusi, kogeb igaüks omal nahal tarkvara-arenduse ja teenusedisaini protsessi.
Kuna õpilastel on õigus valida oma projektile teema nii asjade interneti, nutikodu, digimeedia kui virtuaalreaalsuse valdkonnast, siis muudab see informaatikaõpetaja rolli ja ootused õpetaja pädevustele. Kui varasemalt oli õpetaja see, kes oli õpilastest aineteadmiste osas alati samm ees, siis DigiTaru tarkvaraprojekti juhendades tuleb õpetajal paratamatult aktsepteerida, et projektitööst õhinasse sattunud õpilased temast kiiresti mööda lähevad.
Õpetaja roll on olla õpilastele metoodiline juhendaja ja nende arengu toetaja. Koostöös IT-ettevõtetega leitakse õpilaste arendustiimidele ka kooliväline, IT-spetsialistist kaasjuhendaja. Sellisel viisil kaasajastatud informaatika õppeainest saab loodetavasti lemmikaine mitte üksnes IT-huvilistele noortele, vaid ka tulevastele humanitaaridele, arstidele, juristidele, majandus- ja spordiinimestele.
3. Kõik õpilased peaksid omandama programmeerimisoskused
Programmeerimise muutmine kohustulikuks võib muuta seisu hullemaks, kuna hetkel ei ole meil piisavalt kvalifitseeritud informaatikaõpetajaid ja sobivaid õpikuid. Ainet halvasti valdav, vähemotiveeritud õpetaja võib saavutada hoopis vastupidise efekti ja muuta IT-valdkonna ebahuvitavaks ka potentsiaalsetele arvutigurudele. Samuti võib kõigile õpilastele sobiva raskusastmega ühetaoline programmeerimisõpetus paratamatult lati allalaskmiseni ja IT-huviliste noorte vajaduste ignoreerimiseni.
Seetõttu leidis HITSA juures tegutsenud informaatika ainekava töörühm, et kõik õpilased ei peaks ka tulevikus kohustuslikus korras õppima programmeerima. Samas võiks kaaluda DigiTaru tarkvara-arendusprojekti ja selle ettevalmistuskursuste korraldamise kohustuslikuks muutmist kõigile gümnaasiumidele ehk igal gümnaasiumiõpilasel peaks olema oma koolis võimalus osaleda eelkirjeldatud tarkvaraprojektis, seda siis enda poolt valitud rollis.