TalTechi professor: akustiliselt ideaalne laulukaar ei oleks visuaalselt ilus

Renoveeritud laulukaare taasavamine 22. aprillil 2019.Foto: Postimees Grupp/Scanpix Baltics

1960-ndal aasta valminud Tallinna laululaval ning selle kaarel on Tallinna Tehnikaülikooli (TalTechi) professori Jüri Lavrentjevi sõnul suur arhitektuuriline ja sümbolväärtus, kuid akustiliselt ei anna laululava kaar esinejatele väga palju juurde.

Lavrentjev leiab, et laululava arhitektid Alar Kotli ja Henno Sepmann tegid omal ajal suurepärase töö sel hetkel olnud teadmiste ja tehniliste võimaluste piirides, kuid väga head akustikat taga ajades peaks kaar olema oluliselt madalamal ja pikem.

Akustiliselt parim lahendus ei oleks visuaalselt ilus

TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor, tehnikadoktor tehnilises akustikas Jüri Lavrentjevi arvamusel, ei anna laululava kaar lauljatele palju juurde, kuna esiteks on see liiga väike, kattes alla poole lauljatele ettenähtud pinnast.

“Seega hajub enam kui poolte lauljate hääl suures osas taevasse. Peegeldused kaarelt küll suunavad heli kuulajate poole aga kuna kaar on esinejatest liiga kaugel, siis jõuavad need peegeldunud helid kuulajateni teatud viivitusega, võrreldes otse leviva heliga. Tulemuseks on ebaselge laul,” ütles professor.

Professori nägemusel peaks akustilises mõttes kaar olema lauljate kohal oluliselt madalamal ja pikem. See aga poleks ta sõnul visuaalselt kuigi ilus ja vajaks tõenäoliselt täiendavat toestamist.

Lavrentjevi usub, et laulupidulised katavad terve lauluväljaku lauluga ka ilma helivõimenduseta ära, kuid kuulajate jaoks ei oleks mõjusus siis märgatavalt madalam.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.