Uudis

Teadlased käivitavad koroonaviirusega seotud probleemide lahendamiseks veel 13 projekti

Foto:TalTech.

SARS-CoV-2 viirusega seonduvate probleemide lahendamiseks käivitub 13 teadusprojekti, mille rahastamise ettepaneku tegi Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu sel nädalal. Projektidele eraldatakse kokku 2,14 miljonit eurot.

Rahastuse saanud rakendusuuringud ja eksperimentaalarendusprojektid valiti välja juulis avatud erakorralises sihtgrantide taotlusvoorus esitatud 29 taotlusest. Projektide maht jääb vahemikku 100–200 000 eurot.

Tehnikaülikoolist said toetuse Yevgen Karpichevi projekt „Biolagunevad koostisained viirusevastaste katete ja puhastusvahendite jaoks [BIOFORM]“, Jarek Kurnitski „Respiratoorsete viiruste aerosoolidega kokkupuudet vähendav ventilatsioon ja dimensioneerimine SARS-CoV-2 viirusele“, Innar Liivi „Haigla transpordiroboti väljatöötamine“, Vitali Sõritski „Uued diagnostilised SARS-CoV-2 viirusnakkuse tuvastamise meetodid kliiniliseks ja portatiivseks kasutamiseks“ ja Jaan Kalda „Viiruse levimiskiiruse Monte-Carlo analüüs sõltuvuses inimeste mobiilsusest ja sotsiaalsest distantseerumisest“, parterina osaleb TalTech projektis „Uudsed nanoosakestel põhinevad filtermaterjalid ja näomaskid SARS-CoV-2 inaktiveerimiseks“ (Andres Krumme).

Teadlased asuvad viies erinevas teemavaldkonnas välja töötama näiteks senisest efektiivsemaid näomaske ja biolagunevaid koostisaineid viirusevastaste katete ja puhastusvahendite jaoks. Selgitatakse välja viirusevastaseid aineid, mida oleks võimalik kasutada tavatoodetes nagu näiteks desinfitseerimisvahendid või kosmeetikatooted.

Otsitakse lahendusi pinnatöötlusvõimalusi raskesti puhastatavate pindade viirusevastase toimega töötlemiseks ja siseõhu puhastamiseks respiratoorsetest viirustest. Töötatakse välja patsiendiküsimustiku prototüüp ning luuakse andmeanalüütiline tööriist viiruse levimiskiiruse prognoosimiseks. Arendatakse roboteid pandeemia olukorras tervishoiutöötajate töökoormuse ja nakkusriski vähendamiseks haiglates ja hooldekodudes.

Eksperdikomisjoni esimees, Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar tõi esile, et esitati palju väga tugevaid taotlusi.

„Mitmed neist plaanisid lahendada probleeme, mis on seotud nakkushaiguste vältimisega laiemalt ja mitte ainult koroonaviirusega. Tihedas konkursisõelas ja piiratud rahahulga juures jäid paraku nii mõnedki head taotlused seekord rahastuseta. Küll aga võiks sihitud grandivooru ka tulevikus teiste põletavate probleemide lahendamisel kasutada,“ ütles Lutsar.

Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku sõnul on sihtgrantide eesmärk toetada teadlaste pikaajalise teadustöö tulemuste kiiret rakendamist. „Teadusele ei ole omane kiirustamine ja praktiliste lahendusteni jõudmiseks võib minna pikki aastaid. Mõnikord jäävadki teadlaste töö tulemused kas rahanappusest või ettevõtjate huvi puudusest rakendamata.

Sihtgrantide toel elluviidavad projektid aitavad meid eeldatavasti nii koroonaviiruse vastu võitlemisel lähitulevikus kui ka sarnastes olukordades hoopis pikemas perspektiivis. Loodan väga, et teaduse olulisus ja hädavajalikkus meie kõigi igapäevaelus ei vaja enam tõestamist.“

Täpsema ülevaate rahastatud projektidest ja sihtgrandi taotlusvooru kokkuvõtte leiab teadusagentuuri veebilehelt.

Rahastuse saanud projektid algavad sel aastal ja on plaanitud jõudma tulemusteni järgmise aasta lõpuks. Sihtgrante rahastatakse riigi lisaeelarvest. 

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.