Uudis

Töötajate sõrmejälgede ja videokaamera kaudu jälgimine läheb rangemaks

Valga Maxima XX pood. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane

Euroopa andmekaitsenõukogu kavandab muudatust Euroopa videojälgimise juhisesse, mis muudaks sõrmejälgede ja näotuvastuse ehk biomeetria käsitlust ja andmetöötlust töösuhtes.

Muudatus puudutaks ka Eesti tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, suurematest tööandjatest on näiteks Maxima hetkel pilootprojekti käigus biomeetrialahendusi katsetamas.

Muudatuse kohaselt ei saaks tööandjad sõrmejäljelugemist või näotuvastamist töötajatele kohustuslikuks teha, vaid peavad selle kõrval pakkuma alternatiivi. Lisaks peab tööandja saama töötajalt nõusoleku sõrmejälje lugemiseks või näo tuvastamiseks, lisaks saab tööandja oma nõusoleku igal hetkel tagasi võtta.

Sõrmejäljelugemine või näotuvastamine ei saa kohustuslik olla

Üks peamisi muudatusi puudutab biomeetriliste lahenduste kasutamist ilma eriseadusest tuleva õiguseta, mis saab muudatuse järgselt toimuda vaid üksnes töötaja nõusolekul ehk vabal tahtel. Kui töötaja ei anna tööandjale luba oma biomeetrilisi andmeid enda tuvastamiseks, siis ei tohi tööandja seda ka teha.

Biomeetrilisi lahendusi kasutatakse töötajate tööaja registreerimiseks ning uksekaartide asemel pääsusüsteemides.

Töötaja poolt antud nõusolek peab olema vabatahtlik ning nõusoleku peab andma enne kui ta sõrmejälg seadmesse loetakse või kui nägu kaamerasse skaneeritakse.

Andmekaitse inspektsiooni pressiesindaja Signe Heibergi sõnul peab vabatahtlikkusest tuginevalt pakkuma tööandja biomeetria kõrval ka alternatiivina mittebiomeetrilist isikutuvastamise varianti.

Heiberg lisas, et kui töötajal on valida kahe valiku vahel ning ta valib vabatahtlikult biomeetria kasuks, loetakse seda vabatahtliku nõusoleku andmiseks. Samas saab töötaja varem antud nõusolekut igal hetkel tagasi võtta.

“Kindlasti tuleb sellise variandi juures meeles pidada, et töötajal peab olema võimalus igal ajal keelduda biomeetrilisest töötlemisest, sh võib töötaja tööle tulles, tööl olles või töölt minnes otsustada biomeetrilist tuvastamist mitte kasutada. Kui tööandjal ei ole pakkuda alternatiivset lahendust, võib töötaja keelduda tööaja registreerimisest, sest seaduslikult on tal selleks õigus,” ütles ta.

Lisaks muutub seegi, kuidas tohib ja peab tööandja biomeetrilisi andmeid töötlema.

“Konsultatsioonifaasis oleva videojälgimise suuniste projektis on võetud suund, et biomeetrilisteks loetakse inimese unikaalseid andmeid ka siis, kui ei ole teada, kellele näiteks nimeliselt biomeetria kuulub ja kas biomeetriat töödeldakse edasi koodideks või mitte,” ütles Heiberg.

Varasema andmekaitseõiguse käsitluse järgi oli võimalik biomeetrilisi isikuandmeid koodideks muutmise järel tõlgendada tavaliste isikuandmetena, kuid uus käsitlus biomeetriast ei tee vahet, kas kogutud biomeetriast saavad süsteemisisesed koodid või mitte: kõik on biomeetria. See tähendab ühtlasi, et andmetöötluse tundlikkuse astmelt tõusevad need samasse kategooriasse nagu terviseandmed.

Maxima katsetab töötajate jälgimiseks sõrmejäljelugejaid

Maxima Eesti personalijuhi Lea Kimberi sõnul on poekett alustanud pilootprojektina süsteemi katsetamist, kus töötajate tööaja arvestus käiks senise paberkandjal ülestähendamise asemel elektrooniliselt, milleks paigaldati mõnedesse kauplustesse nii sõrmejäljelugejad kui ka identifitseerivad kaardilugejad.

“Oleme seda muudatust, kus varasem väga töömahukas paberilt arvutile kirjapandud tööaja arvestus muutub elektrooniliseks, ka töötajatele kommunikeerinud ning koolitanud kaupluste direktoreid andmekaitse reeglistike osas. Ja juhul, kui töötaja soovib oma tööaega registreerida sõrmejälje alusel loodud koodiga, on ta andnud kirjaliku nõusoleku andmete töötlemiseks,” ütles Kimber.

Maxima personalijuhi kinnitusel on töötajal soovi korral igal ajal võimalus muuta oma tööaja arvestuse aluseks oleva identifitseerimise eelistust ehk alati on võimalik sõrmejäljelugemisest loobuda.

“Oluline on siinkohal märkida andmeturbe seisukohalt, et seade ei salvesta ühegi inimese sõrmejälge, vaid see salvestub süsteemis vastava koodina. Tagasi sõrmejäljeks seda omakorda koodi alusel pöörata pole võimalik,” lisas ta.

Euroopa andmekaitsenõukogu ootab kõigilt teemast huvitatud Euroopa Liidu kodanikelt kavandatava Euroopa videojälgimise juhise muudatuse kohta tagasisidet kuni 9. septembrini. Tagasisidet oodatakse meiliaadressil EDPB@edpb.europa.eu.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.