Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul vajavad valimisseaduste kitsaskohad kiiret parandamist, kiiret m-hääletamise kasutuselevõttu ei pea valimiskomisjon veel võimalikuks. Justiitsministeeriumi välja pakutud valimisseaduste muudatused ei anna selgust, kuidas tagada m-hääletamise puhul kontroll valijarakenduse autentsuse üle rakenduste poodides. Samuti võib täitevvõimule elektroonilise hääletamise tehniliste nõuete üle otsustuse andmine mõjutada e-hääletamise usaldusväärsust.
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Oliver Kask märkis, et komisjon mõistab soovi käia ka valimiste vaates ajaga kaasas ja pidada sammu tehnoloogiliste arendustega, kuid eelnõuga kavandatud nutiseadmega hääletamist võimaldavad muudatused vajavad riskide tõttu pikemat ühiskondlikku arutelu ja avatud poliitilist debatti. „Nutiseadmega hääletamise kasutuselevõtt eeldab mitmete riskide aktsepteerimist või maandamist viisil, mida praegused välja pakutud lahendused piisavalt ei tee. Need riskid võivad aga kahjustada valimiste salajasust, läbipaistvust ja usaldusväärsust,“ märkis Kask.
Peamiste riskidena tõi Kask välja piiratud võimaluse kontrollida valijarakenduse autentsust ja valimistel antud häält. „Sisuliselt ei oleks valijarakenduse üle kontrolli, sest see oleks n-ö kolmanda osapoole keskkonnas. Lisaks, kui praegu saab valija elektroonilise hääle vastuvõtmist kontrollida nutiseadme kontrollrakendusega, siis edaspidi peaks oma hääle kontrollimiseks omama mitut kaameraga nutiseadet. See aga vähendaks kontrollimiste arvu ja kindlust, et valijarakendus ei ole ründeobjektiks. Valijad võivad hakata oma häält kontrollima teise isiku nutiseadmest, mis aga omakorda kahjustab valimiste salajasust,“ selgitas ta.
