Digi

Talentide värbaja: tegelen ööpäevaringselt töötute IT inimestega

ITs kaotavad inimesed töö sisuliselt iga päev.FOTO: Shutterstock

Pikalt personalivaldkonnas töötanud ning viimased kuus aastat talendiotsingufirmat IT Talent Estonia vedanud Julia Jolkini roll on keset kriisi teinud täispöörde, rääkis ta raadiosaates Algorütm.

“Täna ma olen see, kes ööpäevaringselt vestleb koondatud IT inimestega, toetab ja teeb karjäärinõustamisi, ” rääkis Jolkin. Tema amet aitab tal kursis olla, mis tööturul tegelikult toimub.

“Võin kindlalt öelda, et 30 kuni 50 protsenti Eesti ettevõtetest on koondanud või solidaarselt palka kärpinud,” lisas Jolkin. Palgad on IT sektoris langenud 10-20 protsenti ja räägitakse, et need võivad veelgi alaneda.

Sellele vaatamata kõiki tööpakkumisi ei maksa Jolkini hinnangul siiski vastu võtta. “Ma näen, et hetkel on turul olukord, kus inimesed kaotavad töö ja nad proovivad kõike. Ja ma väga kardan, et nad hakkavad vastu võtma pakkumisi, mida nad poleks muidu võtnud lihtsalt sellepärast, et neil oleks stabiilne palk,” rääkis Jolkin.

Tema arvates tekitab see olukorra, kus sügiseks on motivatsioonilangus igal pool. “Need inimesed, kes on vale otsuse vastu võtnud, hakkavad virisema ja see mõjutab ka teisi. Nii et minu soovitus on hetkel nendele, kes tööd otsivad, et proovige kõike, aga tehke see lõppotsus ikkagi läbimõeldult.”

Enne kriisi teised mured

Enne kriisi oli tema sõnul raske leida seeniortasemel või mingisuguse kitsa kompetentsiga arendajad ja IT-spetsialiste. “Oleme hästi palju välismaalt otsinud ja oleme väga palju vaeva näinud, et välisspetsialiste sisse meelitada,” meenutas Jolkin.

Praeguseks on aga olukord pöördunud. “Hetkel meil on 10 inimest piiride vahele justkui rippuma jäänud. Tööpakkumised on juba vastu võetud, aga nad ei saa Eesti ettevõtetes alustada, kuna ei saa siia tulla,” selgitas Jolkin.

“Kahjuks ainult üks sai alustada kaugtööna oma riigist. Paljudel ettevõtetel on oma kindlad reeglid, mis ei võimalda ikkagi alustamist välismaalt. Nii et nende töö algus on edasi lükatud juulile.”

Tema hinnangul kaotab välisspetsialistide värbamine oma populaarsuse sellel aastal. Samas lisas Jolkin, et on alati värvanud Eesti ettevõtetele ega ole kunagi otsinud töötajaid klientidele väljaspool Eestit. “Mingisugune liikumine Eestist välja oli, aga see oli hästi tagasihoidlik võrreldes sellega, mis sisseliikumisel toimus,” lisas ta.

Välismaalaste osakaal tehnoloogiaettevõtetes ulatub kuni 20 protsendini. “See muidugi sõltub ettevõttest, et me ei võrdle Pipedrive’i või Bolti Eesti Energiaga,” täpsustas Jolkin. Vaid Eesti turule teenust pakkuvates ettevõtetes on välismaalaste osakaal pigem kuni 10 protsenti.

Kaugtöö on samuti pigem müüt. “Välismaalaste kaugtööst Eesti firmas on veel vara rääkida. Rohkem kaugtööpakkumisi on tulemas aasta lõpuks või sügisel. Minu poole on pöördunud Eesti firmasid, kes otsivad välismaalaseid just kaugtöö rollide jaoks,” rääkis Jolkin.

“Kuigi varem Eesti tööandjatele eriti see ei meeldinud, kui inimene oli vabakutseline või kaugtööspets. Pigem taheti inimesi, kes on valmis ja kes on harjunud kohapeal tiimiga tööd tegema.”

Kriis hüüdis tulles

Jolkini sõnul oli kriisi tulekut näha juba aasta alguses. “Suured koondamised olid juba veebruaris. Kriisi tulekut oli päris varakult tunda,” ütles Jolkin. Tõsi, siis koondati teistel põhjustel. Kas majanduse jahenemise või näiteks hasartmängudega tegelevad firmad regulatsiooni muutuse tõttu.

Samas ärakukkumine oli ikkagi järsk. Veel veebruaris-märtsis otsiti ka juuniortasemele inimesi, siis nüüd jäävad need esimesena töökohast ilma. Vabade töökohtade arv on kukkunud mitu korda.

“Veebruariga võrreldes on jäänud umbes 30 protsenti pakkumisi aktiivseks,” sõnas Jolkina.”Minu teada on kõige rohkem kannatada saanud juunior- ja keskastme arendajad ja testijad.”

Samas on ka kriitilisi valdkondi, mida kriis ei puuduta ja kuhu jätkuvalt otsitakse inimesi tööle. Ta nimetas näiteks network administrator, Senior Mobile Developer, Dot.net arendajad. Samuti palkavad jätkuvalt suured ja tugevad ettevõtted nagu Helmes.

Aitab tööle

Tööta jäänud arendajad vajavad abi. “Väga paljud arendajad ei oskagi CVsid kokku panna ja peab tõesti aitama. Minu üks soovitus on tõsta tehnoloogilised oskused kohe üles. Et see, kes otsib arendajaid, saaks kohe näha, mis tehnoloogiatega ja keeltega on inimene töötanud ning mis tasemel neid oskab.”

Samas leiab ta siiamaani CVsid, kus on kirjas, et osatakse Wordi või Excelit, Windows XPd või Windows 2000. Probleem on selles, et keskmine Eesti arendaja lihtsalt võtab oma vana CV, mis on tehtud aastaid tagasi ja täiendab seda. Nad ei korrasta seda, lihtsalt lisavad asju juurde.”

Tihe konkurents

Uues olukorras vaatavad ettevõtted palju rohkem inimeste oskusi ja kogemust. “Enne kriisi oldi valmis inimest ka välja õpetama ja oli mõistetav, kui inimene ei osanud mõnda programmeerimiskeelt, siis sai ta vajadusel kiiresti ümber õpetada. Aga hetkel keegi ei hakka sellesse aega investeerima. Kõik tahavad valmis spetsialisti, kes tuleb, teeb arvuti lahti ja hakkab koodi kirjutama.”

Samuti on aina olulisem testimine. “Enam testi puhul keegi ei virise. Kõik teevad ära hea meelega,” kinnitas Jolkin. “Ma eile suhtlesin ühe mehega, kes on ennast väga aktiivselt sotsiaalmeedias reklaaminud, et ta on töö kaotanud ja hakkas igale poole kandideerima. Ta rääkis, et tal on käes kaheksa testitööd ja ta tegeleb sellega ööpäevaringselt. Ta on enda jaoks teinud pingerea, mis on prioriteediks ja millega tegeleb pärastpoole.”

Enne kriisi seda nii ei tehtud. Valiti lihtsam tee. “Näiteks mõni frontender läks ja kandideeris kolme firmasse. Kui ühel firmal oli tehniline intervjuu, teisel oli pooletunnine testitöö online ja kolmandal oli mingi mahukas testitöö, siis ta tavaliselt kolmandani ei jõudnudki,” meenutas Jolkin. “Hetkel on konkurents päris tihe ja kandideerijad, kes on töö kaotanud, on valmis ja tegelevad testidega.”

Ebaõnnestuvad õppimisvõimetud

Jolkin ütles, et hetkel toimub turul puhastumine. “Välja kukkunud on need, kes näiteks ei leidnud aega inglise keelt õppida ja üldse õppida juurde. Need, kes ei ole viimase aasta jooksul mingit uut tehnoloogiat juurde õppinud, kes just arvestavad vanade teadmistega. Need ei saa paraku eriti edukaks,” rääkis Jolkin. “Saavad ikkagi hakkama need, kes on harjunud kogu aeg juurde õppima”

Tema sõnul IT-ettevõtetest 80 protsenti nõuavad B2 tasemel inglise keelt. “On mõned vähesed Eesti vene firmad, kes eriti sellest ei hooli, aga nad on tõesti vähemus.”

Kõige rohkem on Jolkinil kahju juunioritest. “Nad tõesti on sunnitud hooaja vahele jätma praegu ja nendel on kõige raskem,” ütles Jolkin. Ta soovitas neil, kes arendamisest huvitatud, igal juhul kasutada aega oma arendamiseks ning teha praktikat, tööd või oma asja esialgu kas või tasuta.

Idufirmad hädas

Jolkin ütles, et kõige tugevamalt said värbamisel pihta idufirmad. “Startupid on esimesed, kes on meie klientidest värbamise kohe pausile pannud, kahjuks.” Varem oli nende huvi värbamise vastu suur. Startupidel saab olema ka väga raske värvata, sest neil on reeglina vaid mõneks kuuks raha olemas ning keegi ei soovi end nii lühikeseks ajaks siduda.

“Mina kahjuks ei saa sellistes lühiajalistes projektides osaleda, sest ma ju vastutan selle eest, mis ma inimestele pakun. Kas võin garanteerida, et pakutud töö on nendel olemas ka kahe kuu pärast,” rääkis Jolkin. Erandiks on ehk end tõestanud idufirmad nagu Veriff ja Bolt, mis on stabiilsemad ettevõtted, mis on olemas vähemalt aastaks.

Värbamise hind sõltub palgatava rolli keerukusest. Selleks on üks kuupalk või kuni 15 protsenti töötaja aastapalgast.

Välismaalased jäävad

Jolkin rääkis, et on välisspetsialiste värbamisega tegelenud peaaegu kuus aastat ja selle aja jooksul on nn doonorriigid pidevalt muutunud. “Viimase aasta jooksul oleme peamiselt töötajaid toonud endistest nõukogude liikmesriikidest ja väga palju Lõuna-Ameerikast,” ütles Jolkin. Inimesi tuleb ka Iraanist ja Türgist.

“Costa Rica on see riik, kus on hästi palju allhanget just Ameerika turuprojektidele ja nendel on väga heal tasemel inglise keel,” kiitis Jolkin. “Ja Brasiilia on see riik, kellel on Eesti riigiga viisavabaduse leping. Neid on ka lihtsam ja kiirem tuua Eestisse, nagu ka ukrainlasi. On olnud võimalik kahe nädalaga projekti peale panna.”

Valitsuse kavandatavad muudatused tippspetsialiste ja IT-sektorit suurt ei mõjuta. Jolkini sõnul on aga kahjuks liikumas väga palju muundunud ja valeinfot. “Need seadusemuudatused ei muuda eriti palju tippspetsialistide puhul, kellel on elamisluba Eestis. Mitte keegi ei kavatse neid koju saata,” kinnitas Jolkin. Isegi töökaotuse puhul on igaühel aega kolm kuud, et leida endale uus amet. Täpselt nagu ka varem. “See ei ole uus tingimus.”

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.