Riva Festival, mis oma olemuselt on üsnagi suur ja kobakas raske kõlar, leidis koha köögilaual. Et seda kõlarit kaasa võtta, on vaja kindlasti eraldi kohvrit või kotti, süles tassida on teda täitsa ebamugav. Väiksem vend Riva Arena sai oma kohaks esikuriiuli. Et kõiki sissetulijaid, vähemalt teoorias, muusikaga tervitada.

Jätkasin kõlarite seadistamisega, mis on häbematult lihtne. Lükka juhe seina, oota kuni kõlar end üles laeb ning ava näiteks oma Google Home rakendus. Kui kõik hästi, ongi seal juba Riva kõlareid näha, mis soovivad vaid mõnda juhist, näiteks sinu wifi parooli. Mina saingi enamiku haldamist tehtud läbi Google Home rakenduse – kombineerisin kõik oma kodus leiduvad Google Casti toetavad kõlarid kokku, millega saab need kõik ühte panna ühte pilli mängima. Nüüd tuli Spotifyle kätte näidata kuhu muusikavoog suunata ja kodu täituski helidega.

Ühed pillihelid ühelt küljelt, teised teiselt

Mu kodu oli tolleks hetkeks täis erinevaid kõlareid ja Spotify näitas sobivate ühenduste nimekirjas lausa üheksat asja: kaks Amazon Alexat, nende ühendgrupp, Google Home, Google Chromecast Audio, kaks Riva kõlarit, viimast nelja ühendav grupp ning lõpetuseks ka kodukino.

Kui nüüd keegi küsib, et miks nii palju kõlareid, siis ma ise ka päris täpselt ei tea. Aga Alexad jätan ma ise tavaliselt kõlarite nimistust välja, kuna Echo Doti helikvaliteet ei kannata kriitikat, see on lihtsalt nii halb.

Rääkides helikvaliteedist, siis õigustavad mõlemad Riva kõlarid oma hinda. Riva Arena (€296 eurot) on väiksem, kuid samas mugavamalt koju paigutatav. Heli on täiuslikult tummine – kui kõlarist veidi eemale astuda, jäävad keskmised ja madalad aga mõnevõrra vaiksemaks. Tervet kontserdisaali – või areeni, nagu nimi vihjab – sellega arvatavasti siiski ära ei täidaks. Aga aiapeole lauale mängima sobiks küll.

Heli suunamine on kõlaril mõnevõrra veider. Ühe püstise kõlari puhul ei saa erilisest stereohelist rääkida, sellegipoolest suunab kõlar stereopildis külgedele jäävad helid kõlari vasakult ja paremalt poolt välja, mitte eest. See tekitab aga olukorra, kus näiteks vasakul ja paremal, aga mitte keskel mängivat instrumenti kuuled paremini siis, kui astud kõlari vasakule küljele.

Seevastu suurem vend, Riva Festival (€549 eurot) sobib ideaalselt kas või aeda karmimat dümondrit kütma. Selle kõlari puhul võib mõnevõrra norida kõrgete sageduste kallal, kuid selle vea saab lihtsasti kõrvaldada Riva enda Wand nimelise rakenduse abil, kus kõlarite ekvalaiseri seadeid võimalik kontrollida on.

Ja nii sai minu kodust spaa, kus igas toas mängib sama muusika. Astu vannituppa või magamistuppa, kõik on kenasti sünkroonis ja mahe. Telefon toimib siin ideaalse puldina, kust võimalik kogu Spotify kataloogi kontrollida või striimida näiteks TuneINist mõnda raadiojaama. Kui telefoni otsida ei soovi, saab kõike kontrollida Google Home abil, mis häälkäsklusi kuulab. Koostöö kõlarite vahel sujub hästi ning kohati on näiteks raske aru saada, kust see heli nüüd tuleb. NOËPi Jennifer Lawrencei kuulates tuleb tõdeda, et pigem on kõlari puhul rõhutud helide tasakaalule, kui sellele, et bass aknaklaasid värisema võtab.

Aasta parimaks looks valitud Aropi sügava bassiga Kiki Mikis räägitakse küll mao liigutamisest, aga kõlar seda päris ei tee.

Samas tõuseb bass enam esile, kui helitugevus vaikseks keerata. Romantilist jazzi on nii eriti mõnus nautida või näiteks Alan Silvestri “All That Is or Ever Was or Ever Will Be” kõlab nii eriti hästi, kuigi siin tekib juba tahtmine stereoheli järele.

Nagu juba öeldud, kaasa tassida on neid kõlareid keeruline, kuid Riva on ka sellele mõelnud. Kui satud kohta, kus pole wifit ega elektrit, ei pea muusika vaikima. Riva Arenale saab juurde osta aku, mis lubab kõlaril esitada 20 tunni jagu muusikat ilma ühegi juhtmeta. Mõlemad kõlarid suudavad luua ka iseseisva wifi võrgu, millega nad üksteisega ühenduda suudavad ilma välise wifita.

Jah, osta,

kui sulle meeldib mitmes kohas korraga muusikat mängida, teha seda erinevatest allikatest ja suhteliselt hea heliga.

Riva Festival ja Riva Arena