Huawei tõi sel nädalal välja oma uue lipulaeva P20 Pro, millel on tagaküljel lausa kolm fotokaamerat. Üks neist teeb portreesid, teine on lainurk ja kolmas mustvalge kaamera.
Tegime pärast kaamera esitlust Pariisis ühe seeria proovifotosid, millest saad oma silmaga näha, mis tulemuse uus telefon annab.
Pildid on tehtud automaatrežiimis ja neid pole hiljem telefonis või arvutis töödeldud.
Kui pildistada kõige kõremas resolutsioonis – 40 megapikslit ehk 7296×5472– siis mingit suumi telefonis pole. Telefon teeb lihtsalt nii paljude pikslitega pildi kui võimalik, hiljem saab sellest kroppida.
Siin on üks tavaline 40-megapiksline pilt.
Selle lingi kaudu saab faili otse vaadata.
Üllataval kombel pole sellised fotod mahult väga suured, üldiselt jäävad nad 5–8 megabaidi juurde.
Siin on veel üks selline, veidi keerulisema valgusega oludes tehtud pilt.
Üldmulje on see, et 40 megapikslit on küll palju, aga 1:1 suurenduses ei ole need pildid just ilusad. Vähendatuna aga on tulemuseks väga head fotod.
Kui nüüd teha pilti väiksema resolutsiooniga – 10 megapikslit ehk 3648×2736 – siis tekib pildistamisel zoomi võimalus. Automaatrežiimis ei saa inimene midagi tehniliselt rohkem valida, millise kaameraga täpselt telefon pildistab. Ilmselt toimib zoom peamiselt nii, et 40-megapikslisest fotost kropitakse välja mingi osa.
Siin on üks objekt järjest 1x, 3x ja 5x zoomiga. Pildistatud sama koha pealt.
1x:
3x:
5x:
Ja siin teine tänavavaade sama valemiga pildistatuna.
1x:
3x:
5x:
Kuigi selline zoom võib olla päris praktiline, siis tasub arvestada, et üldjuhul tehakse pilt lihtsalt ülisuurest pildist keskmine osa välja lõigates. Sellises hea valgusega oludes on tulemus rahuldav.
Muidugi on telefonis ka portreefoto võimalus. Siin teeb masin jällegi ise automaatikat, udustab tarkvaraga pildistatava tausta ja valib õige objektiivi.
Üks näide:
Ja siin on teine portree näide.
Üldiselt on portreerežiim päris efektne, eriti siin toodud esimese näite puhul. Tasub arvestada, et üldjuhul vaatavad inimesed kaameraga tehtud pilte telefonist (kas ise oma telefonist või siis, muidugi, Instagramist) ja väikselt ekraanil pole näha peaaegu ühtki defekti, mida suuremalt arvutiekraanilt märgata võib.
Pildistamisl saab eraldi tööle panna öörežiimi, mis peaks kasutama ära põhikaamera suuremat tundlikkust – väidetavalt läheb see kuni ISO 1024000 tundlikkuseni.
Reaalses elus testides õnneks tohutut müra, mida selline ISO peaks tootma, õnneks ei näe. Südaöösel linnatänava valgustuses pilti tehes kulutab telefon kuni neli sekundit, et säritada erinevaid foto detaile. Ent pilt on üllatavalt terav, olgugi et need kaadrid on lihtsalt käest pildistatud.
See kaader on aga pildistatud öisest tänavast läbi kohviku aknaklaasi, mis võib teravust vähendada ja peegeldusi lisada.
Kuigi öövõtetel on omane kollan toon ja muidugi teatav müra, on kokkuvõttes pildile saadud üllatavalt palju detaile.
Asi ei piirdu ainult kaamerate riviga telefoni tagaküljel. Ettepoole teeb telefonihoidjast pilte 24-megapiksline kaamera.
Kuna sensor on suur ja pildistatav objekt üldjuhul lähedal, on üsna lihtne tekkima uduse taustaga selfie. Seejuures pole bokehit teinud tarkvara, vaid läätsed ise.
Näide:
Veidral kombel on sellises olukorras tehtud foto täismõõdus vaadates veidi pehme või ebaterav.
Teine näide siseruumides on teravam:
Populaarsed lood
G tellijale
Rubriiki toetab iDeal
Viimati lisatud
Sisuturundus
Populaarsed lood mujal Geeniuses
Rubriiki toetab auto24 laen
G tellijale
Igal argipäeval
Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.
