Levikomi võrgu klient Mario Kadastik tegi avastuse, et rikke ajal ei olnud võimalik avada ühtegi Eestist väljaspool asuvat veebiaadressi, kuid töötasid Eesti-sisesed lehed. “Näis, nagu kõik välismaale suunatud paketid oleks lihtsalt ära kadunud,” kirjeldas Kadastik, kuidas tõrge talle ilmnes.
Levikomi juhatuse aseesimees Peep Põldsamm kommenteeris Geeniusele, et tegu oli laiema rünnakuga Eesti internetiteenuse pakkujate nimeserverite vastu, millega kaasnesid ka ligipääsutõrked Eesti veebilehtedele. “Meie katkestus oli seotud üldise DDoS-rünnakuga mh operaatorite süsteemide (konkreetselt DNS) vastu. Kuna Telia ja Elisa tulemüürid hakkasid neid masspäringuid blokeerima, oli juurdepääs ka meie võrgust teatud Eesti-sisestele veebilehtedele piiratud,” ütles Põldsamm. Riigi infosüsteemi amet siiski ühegi rünnaku toimumist ei kinnitanud.
1. grupp: täiesti kättesaamatud nii Swedbank, Postimees kui Kapo
Tõrke ajal asus Kadastik tegema proovi, milliseid ja kui edukalt Eesti veebilehti sellise tõrke puhul avada oleks saanud. Endalegi üllatuseks ei suutnud mitmed väga olulised veebilehed mingit pilti ette anda, kuigi tegu peaks olema Eesti-siseste veebiaadressidega. “Jäi mulje, et need leheküljed on hostitud tegelikult välismaal,” rääkis Kadastik. See tähendab, et kuigi veebiaadress on .ee lõpuga ehk Eesti domeeniga, võib lehekülje sisu osaliselt asuda tehniliselt välismaal. Sellistena tuvastas Kadastik näiteks kõik suuremad pangad, s.h swedbank.ee, seb.ee, lhv.ee, aga ka postimees.ee, eestipank.ee ja kapo.ee. (Kogu proovitud loetelu asub artikli lõpus.)
Täiendus: leheküljed võisid olla kättesaamatud ka seepärast, et rünnaku blokeerimiseks oli ligipääs teatud Eesti-sisestele veebilehtedele piiratud.
2. grupp: võiks ju toimida, aga ikka ei avane näiteks valitsus.ee, riigikogu.ee ja eesti.ee
Teine osa veebilehti näis asuvat siiski Eestis, ent nende kasutamine oli võimatu teisel põhjusel. Neil kasutati veebilehe kujunduses elemente, mis asuvad välises serveris. Need võisid olla mõned skriptid või ka lihtsalt fondid, kuna suur osa veebilehtede ehitamise tehnilisi ja visuaalseid elemente asuvad kaasaegsete lehtede puhul jagatud repositooriumites. See tähendab, et kui näiteks veebileht X, Y ja Z kasutavad korraga sama skriptikogumit, siis ei tule veebi sirvides laadida kolme eraldi skriptikogumit, vaid ainult ühe, sest kõik kolm veebilehte viitavad samale välislingile. Kadastik möönab, et sellises veebilehtede ehitamise arhitektuuris on teoreetilised kasud sees, kuid antud juhul selgus, et tõrgete korral on sellel väga halvad tulemused.
