Andmed lekkisid Wall Street Journali andmetel NSA lepingulise töötaja kaudu, kes viis need ametiasutusest välja ja salvestas oma koduarvutisse. Uurijate sõnul ei plaaninud töötaja andmeid tahtlikult lekitada, selle asemel võttis ta need seadust rikkudes turvalisest arvutisüsteemist koju kaasa, et väidetavalt nende põhjal oma elulookirjeldust koostada. Leke juhtus aga siis, kuna töötaja koduarvutis töötas Kaspersky antiviiruse tarkvara.

Pole otseseid tõendeid, et Kaspersky oleks salajaste andmete varguses tahtlik osaline. Antiviiruse tarkvara jälgib rutiinselt arvutis olevaid faile ja saadab nende kohta andmeid oma serverisse. New York Timesile olukorda kommenteerinud ekspertide sõnul on ka võimalik, et sellisel puhul on ründaja saanud ligi Kaspersky tarkvara sisemisele andmevahetusele ja selle kaudu failid varastanud. Sellegipoolest jätab intsident Kaspersky väga kahtlasesse valgusesse.

Kaspersky Lab viirusetõrje tarkvara kasutab maailmas ligi 400 miljonit klienti. USA riigiasutustele anti hiljuti korraldus vältida Kaspersky toodete kasutamist turvakaalutlustel.

Loe ka Kaspersky Labi kommentaari Geeniusele: süüdistustel Venemaa valitsuse aitamises pole alust.

Kas Eesti riigiasutused Kaspersky Labi tooteid kasutavad, ei taha riigi infosüsteemi amet avaldada.

Täiendatud 11.11.17: lisatud viide Kaspersky Labi kommentaarile.