IT-sektori palkade müstika: kui palju “patsiga poistele” tegelikult raha makstakse?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

IT-sektoris ringlevad rahad on juba aastaid olnud paljude jaoks müstiline nähtus, sest pealtnäha makstakse oskuslikele töötajatele hiigelpalku, millest teistes sektorites töötavad inimesed võivad vaid unistada.

Palgad.ee andmed näitavad, et Eesti IT-sektoris on kõige kõrgemalt tasustatud töökohtadeks näiteks scrum master ehk tegelikult mitte tehniline töötaja, vaid tööprotsessi haldaja, kelle netopalgaks ehk summaks, mis iga kuu kätte saab, on märgitud 2155 eurot. Võrdluseks, Eesti keskmiseks brutopalgaks selle aasta esimeses kvartalis oli 1242 eurot ehk inimene saab igakuiselt kätte umbes 994 eurot.

Teisteks hästi tasustatud ametiteks on ka näiteks IT-arhitekt, kes võib kuus teenida 2499 eurot ning mitmesugused juhtpositsioonid, nagu tootejuht, kelle netopalk võib jääda 2031 euro juurde, projektijuht, kes võib kuus teenida 1782 eurot ning IT-juht, kelle palgaks on märgitud 2214 eurot.

Androidile arendaja teenib vähem kui Apple’ile

Palgaandmetest joonistuvad aga välja ka mitmed huvitavad trendid, mida esmapilgul oodata ei oskaks. Näiteks selgub, et kui Androidi platvormile rakendusi arendav inimene võib kuus teenida 1588 eurot, siis iOS-i operatsiooni süsteemi jaoks rakenduste arendaja võib igal kuul taskusse pista keskmiselt 1968 eurot.

Kuigi mitmetel väga spetsialiseeritud teadmistega ametikohtadel makstakse palka hästi, siis vähemtehniliste ametikohtade peal olevad inimesed võivad kõrgemast palgast vaid unistada. Seega on näha, et hooldustehnik peab leppima 963 euro suuruse netopalgaga ning arvutitehnik 836 eurose palgaga.

Palgad.ee arvud ei ole ametlikuld ettevõtete palgamaksete põhjal kogutud keskmised summad, mistõttu ei saa neid pidada 100% täpseteks. Tegu on töötajate endi raporteeritud summadega, mistõttu võib arvata ,et need annavad valdkonnast siiski suuremal määral ülevaate.

IT-töötajad: need numbrid tegelikult kõiguvad

Selleks, et mõista, kas palganumbrid ka tegelikult pärismaailmas sellised on, uuris Geenius Eesti suurimas IT-entusiastide Facebooki grupis seda, mida valdkonnas tegelikult töötavad inimesed antud palganumbritest arvavad ning kas neil ka tegelikult mingit tõepõhja all on.

Selgub, et nii võib küll olla, kuid mingit konsensust IT-ekspertide seas ei tekkinud. Ühelt poolt toodi välja, et palganumbrid võivad tõepoolest sellised olla, teised vaidlesid aga vastu, et need numbrid on reaalsusest kaugel. Paistab, et suuresti asi seotud koha, firma ning töökohustustega ning ühtset kindlat keskmist palka välja tuua ei saa, kuna olenevalt töökohast, võib sama ametinimetusega inimene täita väga erinevaid ning väga erinevas mahus ülesandeid, mis väljenduks ka igakuises palgas.

Samuti mängib rolli ka see, mida ja kuidas erinevad ettevõtted kompenseerivad, seega kui näiteks firma maksaks kinni elamise ning autokulud, siis on loogiline, et palk võib paberil ka mõnevõrra madalam olla.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.