Mida tegema peaks?
Tavakasutaja ei saa muudatuse vastu kuidagi valmistuda. Domeeni omanik saab ise kontrollida, kas tema domeen 1. veebruaril enam töötab, avaliku tööriista abil siit (ei pruugi ülekoormuse tõttu kohati toimida).
Kui keegi avastab, et tema omandis olev domeen tõrgub, peaks ta pöörduma oma IT-juhi või teenusepakkuja juurde.
Tõnu Tammeri sõnul peaks nimeserveri omanik tegema põhimõtteliselt kahte asja. “Esiteks tuleks DNS serverit uuendada, et see uute reeglitega kohanduks. Teiseks tuleks üle vaadata võrguseadistus, et see EDNS protokolli ei filtreeriks või muud moodi ei segaks,” rääkis Tammer. “Tegelikult on ka kolmas võimalus: vahetada oma nimeserver välja mõne teenusepakkuja vastu.”
Mis selle asja sisu üldse on? Mis 1. veebruar muutub?
Praegune interneti nimeserverite ehk DNS süsteem pärineb 80ndatest ja on ajale jalgu jäänud, sest on aeglane ning sisaldab võimalusi küberrünnakuteks. Selle parandamiseks mõeldi juba hulk aastaid tagasi välja uus uus ja parem laiendus EDNS (Extension mechanisms for DNS).
Mõnda aega on püütud uut ja vana süsteemi kohakuti kasutada, kuid selle keerukus on üle pea kasvamas. Seepärast otsustasid nimeserverite tarkvara tootjad mullu, et 1. veebruaril 2019 lõpetatakse vana DNSi toetamine ja minnakse edasi ainult uue ja läikiva EDNSiga. Ettepanekut toetavad internetimaailma suured ja vägevad nagu Google, Facebook, Cisco, Cloudflare, Quad9 jne.