“Küberintsidendid ei ole enam ammu üksikute suurettevõtete peavalu“, kõneles inspektsiooni peadirektor Viljar Peep. „Küberoht on nagu tuleoht – kui kuskilt hakkab suitsuhaisu tulema, siis tuleb võimalikult kiiresti tegutseda,” võrdles Peep, kes lisas, et vaadates alates 2013. aastast tehtavat RIA statistikat tänavuse esimese poolaasta kohta, mil on kirja pandud 7785 küberintsidenti, saab olla üsna kindel, et kärssab omajagu.

Kuna rikkumisteate esitamise kohustus Andmekaitse Inspektsioonile on alates käesoleva aasta 25.maist kehtiv nõue, siis see on põhjus, miks inspektsiooni on teavitatud vaid mõnekümnest intsidendist.

“Kuid juhtumitest teatamise nõue loob ühiskonnas ja majanduses usaldust,“ selgitas Peep. Info edastamisel saavad Andmekaitse Inspektsioon ning Riigi Infosüsteemi Amet ohte kaardistada. “Kui sama oht puudutab teisigi andmetöötlejaid, saab neid kiiresti hoiatada ja kahjusid ennetada,“ kõneles Peep.

Tõsisematest juhtumitest peab ettevõte või asutus teada andma ka oma klientidele. Võib üsna kindel olla, et kellelgi meist ei meeldiks kuulda enda andmeid puudutavast küberintsidendist tagantjärgi ajakirjanduse või ühismeedia kaudu. Vahetu ja kiire teavitus loob usaldust, hoiab ära asjatuid hirme ning võimaldab ka inimestel ise enda kaitseks samme astuda – näiteks salasõnad välja vahetada.