Arvamus: president Kaljulaid tabas aastapäevakõnes naelapead, iganenud e-riik vajab abikätt

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
President Kersti Kaljulaid avas tehnoloogiakonverentsi Latitude59.

President Kersti Kaljulaid tabas Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes naelapead. Meie väiksel ja armsal riigil on iganenud näoga e-riigi lahendus, mis vajab kiiremas korras abikätt. President Kaljulaid suutis e-riigi puudujäägid paari väga konkreetse ja mõistetava lausega kokku võtta.

Kui ametnikud ei hakka kiirelt tööle, siis võib peagi saabuda meie uhke tiigri surm. See oli nüüd meelega provokatiivselt öeldud, kuid aeg-ajalt peab provotseerima, et ametnikud hakkaksid tööle.

“E-riigi kasutajaliidesed – mis kodaniku jaoks ju ongi see riigi nägu, mis tema poole pööratud – on tihti lubamatult vanamoodsad, ebaloogilised, pikatoimelised. E-riigi süda tuksub veel kaunis kenasti, aga kasutajale nähtav kohmakus ennustab, et suurema tähelepanuta e-riigi arendamisele hääbub ükskord ka selle tuum,” sõnas president Kaljulaid Eesti rahva muuseumis.

Olles korduvalt kohtunud e-riiki arendavate ametnikega mõistan, et e-riik ei ole pelgalt üks veebileht, kust kodanik näeb enda kohta käivat informatsiooni. Taustal töötavad suured süsteemid, mis hoiavad kogu meie riiki üleval. Nende lakkamisel peaksime võtma uuesti kasutusele paberid ja asjaajamine aeglustuks.

Olgem ausad, tavalist e-riigi kasutajat ehk kodanikku ei huvita, kas süsteemi ülesehitamisel kasutatakse plokiahelat või superarvutikindlat krüptograafiat. Inimene, kes on igapäevaselt harjunud kasutama Facebooki ja lugema internetist uudiseid, tahab ka riigiga suheldes sama kogeda. Teenused peavad olema lihtsad, mõistetavad, kiired ja selged.

Omast kogemusest julgen väita, et hetkel nad seda ei ole. Mullu detsembrist alates olen e-riigiga varasemast rohkem kokku puutunud. Sünnitusmajast lahkumata panin lapsele eesti.ee vahendusel nime, esitasin sünnitoetuse ja muude toetuste taotlused ning andsin riigile teada, et uus ilmakodanik on just minu laps.

Kuigi erinevatel rahvusvahelistel konverentsidel on ka just seda poolt korduvalt kiidetud, siis minu kogemus oli hoopis vastupidine. Alustame kas või sellest, et eesti.ee portaalil ei ole ühtset portaali läbivat disaini.

Avavaates ning sisselogides kuvatakse erineva disainiga lehtesid. Otsingust on pea, et võimatu midagi üles leida kuna vahest viiakse otsinguga uue disainiga lehele, kust lingitakse vana disainiga lehele, kus peab otsingut uuesti nullist peale alustama.

Kõigile neile miinustele lisaks, mida on märksa rohkem, kui hetkel sai üles loetletud, võiks 2018. aastal e-riik olla ligipääsetav ka äpi kaudu. Ilmselgelt on see liiga suur soov ning lepime esialgu kas või sellega, kui e-riigi nägu, millest rääkis president Kaljulaid, oleks loogiline, kiire ja moodne.

Vahetult enne aastavahetust kohtusin riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektori Taimar Peterkopiga, kellele ladusin ette pika nimekirja eesti.ee puudujääkidest. Suureks üllatuseks nõustus ta väljatooduga ning lubas, et Vabariigi 100. sünnipäevaks kingib amet vabariigile uuendatud eesti.ee.

Tänaseks, mil on sünnipäevast möödas juba paar päeva, ei ole portaal uuendusi läbinud. Muide, eesti.ee lehel tuuakse välja, et EV100 pidustused kestavad kuni 2020. aasta veebruarini. Loodame, et RIA saab enda kingituse enne mainitud kuupäeva valmis.

Aitäh, president, et kasutasite nõnda avalikku platvormi riigiametnike südametunnistusele koputamiseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.