Järjekordne riiklik tarkvaraarenduse projekt kukkus läbi
Ettevõtjaportaali, e-arveldaja ja mitmete teiste infosüsteemide kõrval haldab registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) ka e-kinnistusraamatut, mille viimatine suurem uuendamine toimus 2005. aastal. Toona tehtud uuendused ja muudatused rakendusid täies ulatuses 2009. aasta aprilliks, mil paberkujul kinnistusraamat asendus 100% elektrooniline kinnistusraamatuga.
Uus vabavaraline kinnistusraamatu infosüsteem pidi esialgsete plaanide kohaselt valmima järgmiseks aastaks, kuid kuna arendustööde esimene etapp ei olnud RIKi jaoks vastuvõetav on suur tõenäosus, et võimalike vaidluste ning uute arendajate leidmine ja tööde uuesti teostamine võtab aega nõnda palju, et uuendustega ei jõuta avalikkuse ette järgmise aastanumbri sees tulla.
Kinnistusraamatu uuenduse arenduseks kuulutas RIK välja hanke 2018. aasta suvel. Raamleping sõlmiti kokku 11 ettevõttega. Hanke kohaselt korraldati iga etapi jaoks raamlepingu osalistega minikonkurssid, millest esimese võitis Avalanche Laboratory OÜ.
12-kuulise tööde tähtaja jooksul pidi ettevõte realiseerima põhiprotsessid ja looma liidestuse rahvastikuregistri ja e-notari infosüsteemiga ning arvesse pidi võtma sedagi, et kinnistusraamat töötaks riigipilves, oleks modulaarse ülesehitusega ning oleks kohandatav ka teiste riikide kultuuri-, keele- ja tegevuspraktikaga.
Kuigi avalikest registritest on näha, et RIKi direktor Mehis Sihvart on teisi asjassepuutuvaid ametkondi arenduslepingu esimese etapi tööde vastuvõtmise keeldumisest, arenduslepingu taganemisest ning leppetrahvi nõudest informeerinud, siis avalikult ei soovi ei RIKi ega Avalanche Laboratoryi esindajad teemat lahata.
Justkui koordineeritult vastasid mõlemad osapooled ajakirjanikule, et neil on erimeelsused. RIKi pressiesindaja Heilika Kutsch rõhutas, et nende esmane soov on erimeelsused ära lahendada läbirääkimiste käigus ilma kohtusse pöördumata.
Kui palju on RIK Avalanche Laboratoryile seniste arendustööde eest maksnud ei soovinud Kutsch öelda. Raamlepingu kogumaksumuseks on märgitud 423 100 eurot. Alles kuu aega tagasi tutvustas riigikontroll auditit, kus analüüsiti üheksat riikliku infosüsteemi arenduse projekti. Audit leidis mitmeid ühiseid jooni, miks riiklikud IT-arendused pidevalt ebaõnnestuvad.
