Uudis

Kinnistusraamatu uuendamine kukkus läbi, riik ei võtnud projekti vastu ja esitas leppetrahvi

e-kinnistusraamat sisaldab andmeid kõigi Eesti kinnistute kohta. Selles saab igaüks ise kiiresti ja lihtsalt kontrollida kinnistute üldandmeid, pindala, omanikke ja muud. Foto: Scanpix

Mullu kuulutas riik välja riigihanke kinnistusraamatu infosüsteemi arendamiseks. Selleks hetkeks oli kinnistusraamat 13 aastat olnud uuendamata. Riigi soov oli uuendamise käigus võtta kasutusele kaasaegsetel tehnoloogilistel lahendustel põhinev ning kasutajakeskset lähenemist võimaldav uue põlvkonna kinnistusraamatu infosüsteem 2020. aastaks.

Suure tõenäosusega esialgne soov ei täitu, kuna riik keeldus vastuvõtmast esimese etapi käigus tehtud arendustöid ning tagatipuks teatas, et taganeb senisest arenduslepingust ja nõuab lepingu teiselt poolelt leppetrahvi.

Lepingu mõlemad pooled kinnitavad, et neil on erimeelsusi olnud, kuid mis need täpselt on, seda ei soovi nad öelda.

Järjekordne riiklik tarkvaraarenduse projekt kukkus läbi

Ettevõtjaportaali, e-arveldaja ja mitmete teiste infosüsteemide kõrval haldab registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) ka e-kinnistusraamatut, mille viimatine suurem uuendamine toimus 2005. aastal. Toona tehtud uuendused ja muudatused rakendusid täies ulatuses 2009. aasta aprilliks, mil paberkujul kinnistusraamat asendus 100% elektrooniline kinnistusraamatuga.

Uus vabavaraline kinnistusraamatu infosüsteem pidi esialgsete plaanide kohaselt valmima järgmiseks aastaks, kuid kuna arendustööde esimene etapp ei olnud RIKi jaoks vastuvõetav on suur tõenäosus, et võimalike vaidluste ning uute arendajate leidmine ja tööde uuesti teostamine võtab aega nõnda palju, et uuendustega ei jõuta avalikkuse ette järgmise aastanumbri sees tulla.

Kinnistusraamatu uuenduse arenduseks kuulutas RIK välja hanke 2018. aasta suvel. Raamleping sõlmiti kokku 11 ettevõttega. Hanke kohaselt korraldati iga etapi jaoks raamlepingu osalistega minikonkurssid, millest esimese võitis Avalanche Laboratory OÜ.

12-kuulise tööde tähtaja jooksul pidi ettevõte realiseerima põhiprotsessid ja looma liidestuse rahvastikuregistri ja e-notari infosüsteemiga ning arvesse pidi võtma sedagi, et kinnistusraamat töötaks riigipilves, oleks modulaarse ülesehitusega ning oleks kohandatav ka teiste riikide kultuuri-, keele- ja tegevuspraktikaga.

Kuigi avalikest registritest on näha, et RIKi direktor Mehis Sihvart on teisi asjassepuutuvaid ametkondi arenduslepingu esimese etapi tööde vastuvõtmise keeldumisest, arenduslepingu taganemisest ning leppetrahvi nõudest informeerinud, siis avalikult ei soovi ei RIKi ega Avalanche Laboratoryi esindajad teemat lahata.

Justkui koordineeritult vastasid mõlemad osapooled ajakirjanikule, et neil on erimeelsused. RIKi pressiesindaja Heilika Kutsch rõhutas, et nende esmane soov on erimeelsused ära lahendada läbirääkimiste käigus ilma kohtusse pöördumata.

Kui palju on RIK Avalanche Laboratoryile seniste arendustööde eest maksnud ei soovinud Kutsch öelda. Raamlepingu kogumaksumuseks on märgitud 423 100 eurot. Alles kuu aega tagasi tutvustas riigikontroll auditit, kus analüüsiti üheksat riikliku infosüsteemi arenduse projekti. Audit leidis mitmeid ühiseid jooni, miks riiklikud IT-arendused pidevalt ebaõnnestuvad.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.