Uudis

Ekspert soovitab: tahad saada tarkvaraarendajaks? Siin on see, millest peaksid alustama

Ekspert jagab soovitusi, millest programmeerimisel alustada.Foto: Shutterstock

Kui näed, et võiksid saada tarkvaraarendajaks – luua uusi rakendusi, automatiseerida või täiustada olemasolevaid – siis on sul tarvis omandada vajalikud programmeerimisoskused.

Osa inimesi omandab vajalikud programmeerimisoskused üritades lahendada reaalseid probleeme ning suuresti katse-eksitus meetodil, teistele meeldib selgeks saada koodi põhitõed ning alles seejärel päriselt asjade kallal nokitsema asuda. Mõlemad lähenemised on igati asjalikud ning õige valik sõltub konkreetsest inimesest, seega pole endale sobiva lähenemise leidmiseks teha muud, kui asjaga päriselt pihta hakata ja leida, mis sinu jaoks töötab.  

Uptime’i tehnoloogiajuht Raimo Seero pani ritta oma mõtted ning ideed, mis aitavad sul hakata iseseisvalt programmeerimisoskuseid omandama ning annavad häid näpunäiteid selle kohta, millele peaksid keskenduma.

Millest alustada?

Kui tunned, et programmeerimine on midagi, millega tahaksid tegeleda, siis on sellega alguse tegemine üsnagi lihtne – tuleb lihtsalt kuskilt otsast pihta hakata. 

Kui oled veel täielikus alguses ehk sa pole kunagi ühtegi rida koodi kirjutanud ega tea täpselt, mida koodiga teha saab, siis on mõistlik alustada rahulikult. Kõige lihtsam oleks alustuseks võtta endale eesmärgiks hakata natukenegi aru saama ühest programmeerimiskeelest ja üritada sellega midagi teha – panna see näitama fraasi “Hello, World” või panna selle abil ekraanil üles-alla põrkama pall, pärast mõningat harjutamist saad juba sellega teha midagi veidi nutikamat.

Algajatele on kõige lihtsamad programmeerimiskeeled JavaScript, Python ja HTML/CSS. Seero soovitaks alustajatele eelkõige neist esimest, kuna JavaScripti näol on tegu väga laiade kasutusvõimalustega keelega ning samas on see ka midagi, mille järele päriselt nõudlust on.

Kui oled endale esimese keele välja valinud, tuleb hakata üritama seda veidi rohkem mõista. Siin tuleb sulle appi internet – piisab vaid Google’isse sisse kirjutada “JavaScript beginner tutorial” ning leiad kiirelt tuhandeid materjale, mis aitavad sul hakata keele hingeelu mõistma. 

Kus harjutada?

Lisaks eelnevalt mainitud juhendmaterjalidele tasub kasu lõigata algajatele loodud tööriistadest, mis aitavad esimestel hetkedel keele loogikaid ja võimalusi veidi paremini mõista. 

Selle jaoks on väga kasulikud visuaalsed materjalid, näiteks see tööriist, mis aitab mõista JavaScripti alustalasid, või näiteks see interaktiivne mäng, mis aitab mõista veebiarendamise alustalasid. Hulga häid mängulisi õpivõimalusi leiad ka siit.

Niisamuti on õppimisprotsessi käigus väga efektiivseks viisiks oma oskuste arendamisel kellegi teise koodi vaatamine ja sellega mängimine – ürita aru saada, mida see teeb ja mis juhtub, kui seal midagi muudad. Siin tuleb sulle jälle appi internet – löö otsingumootorisse sisse “JavaScript sample code” või “HTML sample code” ning leia endale huvipakkuv koodijupp. 

Seejärel uuri seda, muuda seda ja ürita see panna tegema midagi natukene teistsugust. Võid olla täiesti kindel, et õpid midagi uut ja saad parema ülevaate sellest, kuidas asjad töötavad.

Proovi leida praktiline väljund

Kui eelneva puhul oli fookuses hetk, mil sa valitud programmeerimiskeelest veel midagi ei teadnud, siis pärast mõnda aega koodiga mängimist jõuad tasemele, kus suurema pusimise peale suudad panna selle tegema juba midagi, millest ka päriselt kasu on.

Ka siinkohal on mõistlik alustada lihtsamalt ning vähehaaval midagi suuremat püüdma hakata. Näiteks võid üritada valmis meisterdada trips-traps-trulli mängu või väikese rakenduse, mis aitab kokku arvutada, kui palju jootraha jätta tuleb. Kui oled kätt proovimas HTMLiga, siis proovi kokku panna mõni väiksem veebileht ja ürita mõista, kuidas panna see tegema seda, mida üritad saavutada – äkki võiks seal kuvada peegeldust mõne teise veebilehe osadest?

Kui aga tunned, et oskused on juba kohas, kus julged neid ka teistele näidata, siis ürita leida robootika- või programmeerimisring – ühelt poolt pakub see võimaluse õppida teistelt ja oma tehtule tagasisidet saada, teisalt saad arendada praktilisi oskusi, seda eriti robootika puhul. Võid täiesti kindel olla, et need oskused mööda külge maha ei jookse.

Korda ja arene

Programmeerimine on midagi, millest tõeliselt heaks saamine võtab aega ning heaks saamise aluseks on tegemine ja pidev enese täiendamine. Seega kui oled eelnevates punktides mainituga sina-peale saanud, siis polegi enam muud, kui lihtsalt midagi teha, üritada keele hingeelu veel paremini mõista ning teha endale selgeks veelgi rohkem võimalusi, mida keel pakub.

Kui oled ühes keeles juba võrdlemisi osav, siis hakkad järjest enam leidma end ka olukordadest, kus kasuks võiks tulla veel mõne keele teadmine – sellisel juhul saad kõik eelmainitu panna tööle ka järgmise keele või raamistiku mõistmiseks. Korda seda protsessi seni, kuni tunned, et tõesti juba veidikene tead, mida sa teed ja kuidas mõni eesmärk täita.

Kui näed, et see on midagi, mille tahaksid muuta enda tööks, siis on siin võimalusi mitu. Kui tunned, et suudad juba iseseisvalt midagi teha, mille eest oleks keegi nõus maksma, siis uuri võimalusi töötada vabakutselisena väiksemate projektide kallal. Kui tahad aga õppida oma ala teistelt tegijatelt, siis kaalu mõne IT-ettevõtte ridades praktika sooritamist. Võid olla täiesti kindel, et saad sealt asendamatuid oskuseid.

Niisamuti ei tasu ära unustada kooli: ise õppimine on midagi, mida on võimalik hõlpsasti teha, kuid kui sinu jaoks töötab veidi struktureeritum õppimisprotsess paremini, siis leia endale sobilik kursus või eriala ning vii oma oskused uuele tasemele.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.