Täna Tallinnas Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu PROLOG Ärikonverentsil esinenud Hyperloop One asepresident Alan James kinnitas, et Eesti kuulub regiooni, kus ettevõte on huvitatud ülikiire transpordilahenduse arendamisest. Sellest tulenevalt soovib Hyperloop, et Helsinki ja Tallinna tunnelit planeerides kaalutaks rohkem sinna Hyperloopi rajamist.
Alan James ütles konverentsil esinedes, et Balti regioon ja sealhulgas Eesti on nende jaoks prioriteetne piirkond. Sealhulgas on just siin regioonis olnud kõige suurem huvi Hyperloop’i tehnoloogia vastu. Ta lisas, et ettevõttel on Eestis ka väga head esindajad. Teiste huvipiirkondadena tõstis ta esile Inglismaad ja Lääne Euroopat ning kiiresti arenevate majandustega Austraaliat ja Indiat, kus riigi infrastruktuur vajab moderniseerimist.
James’i sõnul nad juba mõtlevad Tallinna ja Helsingi ühendamisele Hyperloopi süsteemiga. Ta rõhutas, et kui avaldatakse kahe linna vahelise tunneli spetsifikatsioon, siis neile on oluline, et see oleks tehnoloogiliselt neutraalne, et sinna oleks võimalik pakkuda ka Hyperloop’i tehnoloogiat. „Teame, et oleme suutelised ehitama selle tunneli odavamalt , pakkudes selle raha eest rohkem ja andma inimestele paremat elukvaliteeti,“ kinnitas James. Tema väitel moodustab Hyperloopi tunneli ehitamise kulu vaid 66% kiirraudtee tunneli kuludest, samas pakub Hyperloop kolm korda suuremat liikumiskiirust kui kiirraudtee. „Saame kindlalt öelda, et kui hakkate ehitama tunnelit, siis suudame teile pakkuda väga konkurentsivõimelist alternatiivi,“ lisas ta.
