Uudis

Iduettevõtja: “Oleme nii intensiivsed, et räägime end erilisemaks, kui me oleme”

CoModule asutaja Kristjan Maruste.Foto: CoModule

Raadiosaate “Restart” teine pool läks seekord tuliseks, kui üks saatejuhte Taavi Kotka küsis, miks tekkis Bolti abiküsimise järel ühiskonnas justkui klassiviha idufirmade vastu. CoModule juht ja asutaja Kristjan Maruste nõustus hinnanguga, kuid arvas, et startupid peaks endale ise tuhka pähe raputama.

“Mina arvan, et me oleme selles ise süüdi suuresti. Meie iduettevõtete sektor,” ütles Maruste. 

Ta tõi näiteks, et idufirmad on ise aastate jooksul rääkinud, et seda sektorit peaks eraldi vaatama. Ettevõtjad ongi tublid olnud ning  võidelnud välja näiteks erilised migratsiooni tingimused, aga sellel on ka pahupool. 

“Oleme nii intensiivsed, et räägime end erilisemaks, kui me oleme,” rääkis Maruste. Ta tõi näiteks, et viimasel ajal rõhutab idusektor, kuidas seal töötab 6000 inimest ja nad toodavad ühe protsendi SKPst.

“Aga olgem ausad, 99 protsenti SKPst teeb midagi muud. Aga kui sa vaatad Postimehe uudisvoogu, siis see üks protsent võtab väga palju uudisvoost,” jätkas Maruste teravalt.

Idufirmad vahetavad mütse 

“Me idudena vaatama valikuliselt, et ühel hetkel oleme justkui tavalised ettevõtted ja teisel hetkel nagu teistsugused ettevõtted,” rääkis elektrirataste tarkvara tootva idufirma juht.

“See, et ka minister Kert Kingo arvas, et idufirmad ei ole OÜd näitab, et ilmselt suur osa elanikkonnast arvab samamoodi,” tõi ta näite ministrist, kes on idusektorilt saanud palju kriitikat.

Marustele jäi kriipima üks “Restardi” varasem saade, kus Taavi Kotka, Sten Tamkivi, Henrik Roonemaa ja Markus Villig arutasid idufirmade toetamise üle. “Miks ma tundsin, et pean midagi vastu ütlema, on see, et mul jäi mulje, et neli iduettevõtete meest arutavad 45 minutit riigimeetmeid, aga keegi polnud KredExi kodulehtegi lahti teinud,” põhjendas iduettevõtja.

“Me idudena ei viitsi isegi KredExi lehte lahti teha, me saadame e-maili otse valitsusele, et andke meile pappi. Mu meelest me tegime ise valesti,” lisas ta.

Ühiskond ei saa aru

Üks saatejuhtidest Taavi Kotka tõi paralleeli, et kui vigastatud tippsportlasele, olgu ta odaviskaja või kossumees, tuntakse kaasa, siis idufirmade puhul, kes on oma ala edukad tipud öeldakse paras ja lüüakse veel jalaga ka.

Maruste ei nõustunud selle paralleeliga ja tõi näiteks hoopis rallisõitja Ott Tänaku. “Ott Tänak on Eesti kangelane ja teda kantakse kätel. Aga kui Ott Tänak sõitis kolm aastat järjest autoga kraavi, siis oli ta nimi Kraavi Ott. Eestis oli tunnetus, et ta peaks kindlasti ära lõpetama ja mis ta seda raha raiskab,” rääkis Maruste. “Oleg Gross oli ainuke vist, kes talle raha andis.”

Maruste hinnangul ongi ühiskond selline, et kahjurõõm on alati suurem, kui enda rõõm. “Ma arvan, et see on loomulik ühiskonna käitumine. Tekib kadedus ja siis see lahvatab, aga mulle lihtsalt tundub, et antud hetkel kriisi olukorras me ka ise kommunikeerisime valesti ja panime tuld juurde, kus seda poleks olnud vaja.”

“Restardi” teine saatejuht Henrik Roonema lisas, et ilmselt on idufirmad ise ka ühiskonnast irdunud. Näiteks oli märgiline, et Bolt ei maininud kordagi abi küsides, et mis saab taksojuhtidest, kes nende heaks töötavad ega seisnud nende eest. Paljud firmad ise ei suhestu ühiskonnaga siin Eestis või teevad seda ainult siis, kui neile on kasulik või mugav.

Mingil hetkel tuleb maksuraha, mis ei ole küll väike,  aga emotsionaalne side Eesti inimese ja idufirma vahel on puudu. Kogu tegevus käib kõrgemates sfäärides, mistõttu nendega on raske samastuda. Kui Boltiga on suhe veel lähedane, sest ta tegutseb ja asub Eestis, siis näiteks TrasferWise’i asutajad ei elagi Eetsis.

Kõik ei peagi abi saama

Marsute tõi veel ühe ilmeka näite kriisiajast ja rääkis Eesti seni ühest edukamast idufirmast, robotkullerite tootjast Starship, mille juht on ameeriklane.

“Seal tõmmati pauguga 200 Eesti inimesel vaip alt ära. Täiesti arusaadav, et nende äri kukkuski, aga see on jälle negatiivne toon ühiskonna suhtes. Räägitakse küll, et on head kõrged palgad, aga kui jamaks läheb, siis tõmmatakse töökohad siit ära,” rääkis Maruste. 

Tema hinnangul pole ühiskonnaga suhestumise vaatepunktist ka mõistlik rääkida rõhutatult maksurahast, sest inimesed tavaliselt ei mõtle selle peale. “Ühiskonna jaoks kõige olulisem asi on ikkagi see, et me teeme suuri asja ja me muudame maailma. Muudame mingeid protsesse maailmas. Et Bolt ongi umbes 60 riigis ja TransferWise ongi nii suur ja mõjuvõimas. See on ühiskonnale tähtis. Inimesed ei oska makse nii hästi arvutada,” ütles Maruste.

Samas nõustus ta, et eriti teenuseid eksportivaid ettevõtteid mõistetakse vähe. “Eksportijad hindame liiga vähe. Kui sa puitu välja viid, saavad kõik aru. Aga kui sa teenust välja viid, siis seda on palju raskem mõista.”

Toetustest rääkides Maruste erandeid ei poolda.”Mina arvan, et startupe peab toetama täpselt samamoodi, nagu teisi ettevõtteid. Mina päris siiralt arvan, et kui keegi on võtnud nii riskantse mudeli, nagu Bolt. Ja ta on seda üles ehitanud riskikapitali pealt ja on olemas selline riiklik meede, kus riik tagab 80% su laenust ja sina asutajana 10% ehk panga risk on 10% ja sa ei saa sellistel tingimustel laenu, siis sa polegi laenu vääriline,” arvas Maruste. 

“Kujuta ette, et su firma väärtus on üks miljard. Sa tahad võtta 50 miljonit eurot laenu, siis sellest 10 protsenti on 5 miljonit. Kui lähed LHVsse, siis panga risk on 5 miljonit ja samas ettevõtte väärtus on miljard. See on nii labane loogika, et miks nad ei peaks laenu andma,” tõi ta näite. 

“Kui sa mängid mingis liigas, kus sa võtadki väga suure riskiga riskikapitali ja oled teises mängus siis kui järsku läheb hapuks, siis sa ei saagi taandada ennast teistega samasse tasandisse,” jätkas ta.

Samas nõustus ta, et riik võiks idufirmasid toetada näiteks juhul, kui need suudavad teise poole rahast ise tõsta.

Kaks kriisi korraga

Maruste hinnangul püütakse koroonakriis varju peita palju olulisemat nihet startup maastikul. “Põhiprobleem Boltil ja enamikel idufirmadel maailmas ei ole mitte koroonakriis, vaid WeWorki kollaps. Me ei mõtle, et korraga on kaks asja juhtunud samal ajal,” meenutas Maruste.

“Üks asi on see, et riskikapitali turg on väga kiiresti jahenenud. WeWorkil läks halvasti, Uberil ja Lyftil läks halvasti,” rääkis Maruste. Kogu sektor oli alles nende sündmuste mõjus, kui saabus koroonakriis.

“Väga paljud kirjutavad rahakaasamise probleemid koroonakriisi nimele, aga mina arvan, et rahakaasamisel on suurem efekt hoopis WeWorki kollapsil ja sellest hargnema hakanud lumepallil.”

Kuula “Restardi” saadet täispikkuses.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.