Investor: Fanvestory on kõrge riskiga investeerimisvõimalus
Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Ühegi teise investeeringu puhul ei tuleks kõne alla, et börsile tulev ettevõte ei avaldaks oma varasemaid majandusnäitajaid ega äriplaani. Näib, et portaali meeskonda pole kaasatud rahandusalast kompetentsi, hindas investor Tõnn Talpsepp uut investeerimisplatvormi Fanvestory.
“Tegemist on kõrge riskiga alternatiivse investeerimisvõimalusega. Üldiselt on erinevate investeerimisvõimaluste rohkus positiivne, kuid arvestada tuleb väga mitmete riskifaktoritega, mida tuleks potentsiaalsetele investoritele ka kommunikeerida,” kommenteeris Talpsepp, kes on ka Tallinna tehnikaülikooli rahanduse ja majandusteooria instituudi vanemteadur.
“Igasugused õigused, mis omavad teatud väärtust ning on teatud hetkel rahaks konverteeritavad, on investeerimisobjektiks. Sellise väga spetsiifilise valdkonnaga tegeleb väga kitsas ring, tavaliselt nö tööstusharu insaiderid, investoreid. Unikaalseks teeb sellise investeerimisvõimaluse pakkumine ühisrahastusplatvormil,” rääkis ta teoste intellektua alomandisse investeerimise unikaalsusest.
Sobiks artisti toetamiseks, mitte investeerimiseks
Tema sõnul on hetkel tegemist olukorraga, kus investor investeerib Tanel Padarisse, õigemini ühte tema tegevusharusse ehk konkreetsesse singlisse kui ettevõtmisesse. “Ühegi teise investeeringu puhul ei tuleks kõne alla, et näiteks uus börsile tulev või riskikapitali investeeringuid koguv ettevõte ei avaldaks oma varasemaid majandusnäitajaid ega tegevusplaani ehk äriplaani,” lisas Talpsepp.
“Arvestades, et Eestis võib olla suurusjärgus mõnikümmend inimest, kes reaalselt omavad piisavat informatsiooni, et üldse ühe singli väärtust saaks välja arvutada, siis mõistlikult asjale lähenedes peavad ülejäänud arvestama, et tegemist saab olla pigem fännide poolt artisti toetamisega, mis olenevalt singli hinnastamisest, võib erandjuhtudel ka raha tagasi teenida. Kindlasti ei ole tegemist algaja investori jaoks sobiliku investeeringuga, sest reaalselt vaid väga väike seltskond inimesi võiks üldse suuta antud investeeringu väärtust hinnata. See on illusioon, et väikeste summadega investeerimisvõimalused on sobilikud algajale investorile,” selgitas investor.
Fanvestory tegijad Uku Suviste, Juko-Mart Kõlar, Kristjan Ulst, Birgit Karus. Foto: Tanel Meos
Küsimusele, kas ta ise oleks valmis platvormil mõne investeeringu tegema, vastas Talpsepp, et kahjuks ei oma ta muusikatööstuses kompetentsi ning rahanduse kompetentsiga pole informatsiooni puudumise tõttu hetkel antud platvormi ja investeeringute puhul mitte midagi teha. “Seega, kui ma tahaks mõnd artisti toetada, siis võiks see platvorm olla sobiv, pean arvestama, et minu toetusest saab artist vaid ca 90%, kuid investeerimiseks mitte.”
6000 eurot tõi fännide usaldus
Platvormi loojad toovad muusikasse investeerimise eelisena välja selle, et see pole majandusest ega poliitikast mõjutatud, kuid Talpsepa sõnul kipuvad kõik varaklassid olema üldisest keskkonnast mõjutatud ning muusikasse investeerimine ei ole erand. “Üldiselt on alternatiivsetel varaklasside korrelatsioon nö tavapäraste varaklassidega võrreldes olnud ajalooliselt madalam, mis võimaldab investeeringuid paremini hajutada. Eeldan madalamat korrelatsiooni ka muusikasse investeerimise puhul, kuid ei oma informatsiooni, et oma eeldust või portaali väidet kontrollida.”
Talpsepa arvates õnnestus Tanel Padaril kohe esimese päevaga soovitud 6000 eurot kaasata suuresti tänu muusiku enda populaarsusele, mitte et investorid näeks projektis investeerimisvõimalust. “Kahtlen tugevalt, et investorid olid võimelised antud investeeringu õiglast hinda välja arvutama. Ühisrahastuse platvormide fenomen ongi see, et iga investor üksikult investeerib nii väikese summa, et sisuliselt aja kulutamine investeeringu hindamisele ei saa kuidagi ära tasuda – eriti, kui on tegemist niivõrd spetsiifilise alaga kui muusikasse investeerimine ning loodetakse nö kollektiivsele ajule. Reaalselt kollektiivne aju aga ei saa alati efektiivselt töötada, sest mitte ükski investor ju ei teosta analüüsi ega oma piisavalt infot.”
Seega ainus reaalne osapool, kellel võiks olla huvi investorite eest osa tööd ära teha, oleks Talpsepa sõnul investeeringuid vahendav portaal. “Hetkel ma ei näe, et nad oleks sellist tööd ära teinud, või vähemalt seda selgitanud, või et portaali meeskonda oleks üldse kaasatud selgelt rahandusalast kompetentsi. Seega, nagu portaali nimigi viitab, saab olla tegemist vaid fännide poolt artistile antava toetuse ja usaldusega singlite õiglasesse hinnastamisse. Ma küll näiteks eeldan artistilt hoopis muusikaalast, mitte oma singli väärtuse hindamise kompetentsi ning seega ei oska üldse öelda, kuidas portaalis kuvatud singli hind võis olla paika pandud. Iseenesest arvutuslikult on selline hindamine üsna lihtne, keerukaks teeb selle vaid erinevate riskifaktorite ja eelduste adekvaatne arvesse võtmine.”
“Loodan, et edaspidiste investeerimisvõimaluste puhul on oluliselt paremini portaali poolt välja toodud ka hinna leidmise alused ning kui see tingimus oleks täidetud, saab juba igaüks need üle vaadata ning teha veidi adekvaatsemaid otsuseid. Sellisel juhul oleks investeerimisvõimaluste lisandumine igati positiivne, kuid arvestades erinevaid riske, ei pruugi see investeerimisvõimalus siiski väga laiale ringile investoritele sobilikuks osutuda. Samuti peaks iga investor arvestama raha kaasamise tavapärase praktikaga võrreldes väga kõrge vahendustasuga ning võimalike juriidiliste nüanssidega,” analüüsis Tõnn Talpsepp.
