Vaidlus Levikomi ja riigi vahel sai alguse tänavu veebruaris, mil korraldati 5G-sagedusribade jagamise oksjon. Tallinna ringkonnakohtu otsusest tulenevalt peatati oksjon aprillis. Levikom leiab, et vaid kolme loa jagamisel eelistab riik kolme suurt operaatorit.
Kohus: praegune oksjon ei ole ainus 5G-sageduslubade oksjon
Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu sõnul oli menetluse peamiseks küsimuseks, kas määrusega kolme sagedusloa väljaandmine nelja asemel riivab ettevõtlusvabadust ning kas see on õiguspärane.
“Haldusorgani ulatusliku kaalutlusruumi puhul, nagu praegusel juhul, saab kohus sellesse sekkuda eelkõige juhul, kui konkursi tingimused on ilmselgelt asjakohatud või meelevaldsed. Praegusel juhul seisneb vaidlusalune kaalutlusotsus selles, kuidas ja mitme loa alusel jagada konkursiga hõlmatud sagedusala. Riigil on võimalik valida mitmete teoreetiliselt võimalike variantide vahel, mis tähendab, et tegemist on suure kaalutlusruumiga,” ütles ta.
Vilu kinnitusel ei saa kohus avaliku võimu kandja eest otsustada, milline lahendus oleks kõige mõistlikum ja otstarbekam, vaid saab üksnes hinnata, kas valiku tegemisel on järgitud kaalutlusreegleid ning esitatud piisavad ja asjakohased põhjendused.
Kuigi Eestis on kolm suur sideoperaatorit (Telia, Elisa ja Tele2) ning ka 5G-oksjonil antakse välja kolm sagedusluba, siis ei saa kohtu sõnul automaatselt järeldada, et sageduslubade arv ongi määratud peamiselt just sellest lähtudes.
“Sageduslubade arvu piiramine kolmega võib küll vähendada väiksemate ettevõtete võimalusi mõni luba omandada, kuid kui lubade arvu määramisel on riik tuginenud asjakohastele ja ratsionaalsetele kaalutlustele, ei ole tegemist konkurentsi põhjendamatu piiramisega,” lisas Vilu.
