Uudis

Kõik, mida pead teadma uuest rändlustasude korrast Euroopa Liidus

pexels-photo-211052.jpeg

Täna tekitas palju elevust eile hilisõhtul Brüsselis kokkulepitu, mis kehtestab rändlustasude kadumise korra Euroopa Liidus tänavu suvel. Kui Euroopa Komisjoni digivolinik Andrus Ansip on seda nimetanud, kui viimase pusletüki paika saamiseks, siis Eestis tegutsevate sideoperaatorite juhtide arvates ei ole see nii roosiline midagi.

Loe, mida arvavad Euroopa Komisjoni otsusest Elisa, Tele2 ja Telia juhid.

Kuigi rändlustasude kadumisest Euroopa Liidus on räägitud juba aastaid on siiski õhku jäänud mitmeid küsimusi, mis vajavad vastuseid. Proovime anda segases olukorras oma parima ning enamlevinud küsimustele vastata.

Kas rändlustasude kadumiseks pean operaatoriga siduma uue lepingu või võtma uue SIM-kaardi?

Ei. Tehniliselt toimib kõik nii nagu praegu ehk teise Euroopa Liidu liikmesriiki jõudes saad tervitussõnumi ning saad oma telefoni kasutada täpselt nii nagu Eestis.

Kui ma elan praegu mõnes muus ELi riigis, siis kas ma saan alates 15. juunist kasutama hakata Eesti operaatori SIM-kaarti ilma, et nende teenuse kasutamisele lisanduks rändlustasu?

Ei. Komisjoni poolt määratud regulatsioonis on sees klausel, mis toob konkreetselt välja, et rändlustasud kaovad reisijate jaoks. Vältimaks segadusi reisija ning alalise elaniku staatuse üle on regulatsioonis kirjas, et kui klient on nelja kuu jooksul veetnud enamuse aja välismaal ning selle aja vältel kasutanud teenuseid rohkem, kui kodus, siis on operaatoril õigus küsida kliendilt selgitusi. Kliendil on selgituste andmiseks aega 14 päeva ja kui selgitus ei ole operaatori jaoks piisav või klient jätkab senist kasutusmalli, siis on operaatoril õigus kliendilt küsida eile kokku lepitud hulgihinda.

Kas siis Eesti klientide jaoks rändlustasud kaovad või ei kao?

Lihtne küsimus, aga keeruline vastus. Pannes end tavalise Eestis elava inimese rolli, saab öelda, et arvatavasti mitte. Täna palju meediakajastust saanud Euroopa Komisjoni otsus paneb operaatorite jaoks paika hulgihinna, mis nad saavad üksteiselt teenuste eest küsida, nii kõnede, SMSide kui andmeside eest.

Regulatsioonis on ka “jätkusuutlikkuse mehhanism”, mis näeb ette, et kokku lepitud hulgihinnast soodsamat hinda pakkuvatel operaatoritel on võimalik klientidelt välismaal teenuste kasutamise eest küsida hulgihinnaga võrdvõõrset hinda. Eesti operaatorite hinnakirjas on üldjuhul kehtestatud hulgihinnast soodsamad hinnad.

See tähendab, et siin tegutsevatel operaatoritel on siiski seaduslik võimalus rändlustasu endiselt küsida. Kui sa lähed oma soodsa Eesti lepinguga näiteks Hispaaniasse, helistad oma Eesti telefoniga ja kasutad andmesidet, siis teoreetiliselt on Eesti operaatoril õigus sult see hinnavahe tagasi küsida. Kas nad seda ka teevad, on iga operaatori otsustada ning ühtegi otsust ei ole tänaseks veel langetatud.

Mis rändluse kaotamisest siis jutt käib, kui tegelikult peab ikka maksma?

Probleem on selles, et Põhja- ja Baltimaade operaatorite hinnad on praegu palju soodsamad kui need hinnad, mida teiste Euroopa riikide kliendid oma operaastoritele maksavad.

Kui Eesti operaator müüb oma kliendile 1 gigabaidi andmesidet ütleme näiteks 2 euroga (vaata oma praeguse paketi hinda ja seal sisalduvat gigabaitide mahtu) ja seesama klient läheb näiteks Hispaaniasse ja kasutab oma gigabaite seal, siis Eesti operaator on sunnitud ostma seda gigabaiti Hispaania operaatori käest just sellesama eile kokku lepitud hulgihinnaga ehk 7,7 euro eest. Eesti operaatori jaoks tähendab see, et iga välismaal andmesidet tarbiv klient teenib talle otseselt kahjumit.

Paljude teiste Euroopa riikide operaatoreid see probleem ei puuduta, sest seal on andmeside klientidele niikuinii Eestist palju kallim ehk klient maksab oma operaatorile gigabaidi eest umbes sama hinna või rohkemgi kui kokkulepitud hulgihind on.

Jätkusuutlikkuse klausel ongi mõeldud selleks, et ebavõrdsesse olukorda sattunud Põhja- ja Baltimaade operaatorid uue süsteemi tõttu suuri kahjumeid ei kannaks ja paraku tähendab see, et ilmselt tuleb vahe kliendil endal kinni maksta. Kurb, aga samas parem maksta välismaal interneti tarbimise vahe kinni kui leppida sellega, et näiteks Eesti operaatorid tõstavad kõik mobiilipakettide hinnad mitmekordseks.

Nii et andmeside rändlustasu ei kao siis ikkagi kuhugi?

Nagu öeldud, sõltub, millises riigis millise operaatori teenuseid sa praegu kasutad. Eestlaste jaoks tõenäoliselt mitte. Aga see pole veel kõik, asjad pole üleni halvasti. Andmeside hulgihind hakkab aasta-aastalt langema. Praegu lepiti kokku 7,7 eurot gigabaidi eest, aastaks 2022 on see kukkunud 2,50 euro peale ehk kui ka rändlustasu eestlaste jaoks täiesti ära ei kao, siis kordades odavamaks läheb ta lähemate aastate jooksul kindlasti.

Kui suured on kokkulepitud hulgihinnad helistamise ja SMSi puhul?

Euroopa Komisjon määras ühe kõneminuti hinnaks 3,2 eurosenti pluss käibemaks ehk Eestis 3,84 senti. SMSi hind on 1 eurosent pluss käibemaks ehk Eestis 1,2 senti.

Millal saabub selgus, kas rändlustasud kaovad Eesti klientide jaoks või mitte?

Selgus saabub sel hetkel, mil Eestis tegutsevad operaatorid on ära otsustanud, kas nad kasutavad regulatsioonis olevat jätkusuutlikkuse mehhanismi või katavad hinnavahe oma kasumist. Võib-olla tehakse paketid ümber või toovad nad turule uusi pakette, kus on rändlus kuidagimoodi sisse arvestatud, ei tea ja nad ise ka hetkel veel ei tea. Millal on neid otsused oodata, on täna veel vara öelda, kuid Geenius kindlasti kirjutab siis, kui asjad selgemaks hakkavad saama. Uus kord hakkab kehtima 15. juunist, nii et see selgus peaks saabuma kevade jooksul.

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses