Uudis

Milremil on nüüd üks omanik ja ta võtab tööle 20 uut inseneri, et robotite ajastuks valmis olla

Kuldar Väärsi (vasakul) juhib puldiga Milremi robotit. Värske tehinguga on ta nüüd firma ainuomanik. Foto: Jaanus Lensment/PM/Scanpix

Milremi nimi pole Eestis tundmatu, kuid vähem on teada, et tegelikult on Milremeid praegu Eestis kaks. Kui mullu jagunes firma kaheks ja ühe – soomukite remondiga tegeleva osa – osanikuks sai Soome kaitsetööstuse firma Patria, siis roboteid arendav Milrem jäi kahe Eesti ettevõtja omandisse. Värske tehinguga müüs aga Hugo Osula oma osaluse ära Kuldar Väärsile, kes on nüüd firma juht ja ainuomanik.

“See on see äri, millese ma usun ja milles ma tahan pikaajaliselt olla,” rääkis Väärsi intervjuus Geeniusele, miks ta pühendub just robotite arendamisele. “Siin ei ole väärtuse kasv protsentides, vaid küsimus on, mitu korda see väärtus kasvab.”

Kui Milremi loomise ajal ligi neli aastat tagasi suhtuti kogu ettevõtmisesse veel pisikese muigega, siis nüüd ei kahtle enam keegi, et UGV (unmanned ground vehicle) ehk mehitamata maasõidukid on tulnud, et jääda.

Kuldar Väärsi. Foto: Mihkel Maripuu/PM/Scanpix

Juhita autod vs mehitamata sõidukid?

Kogu maailm räägib praegu isejuhtivatest autodest ja neis olev tehnoloogia on pisut teine sellest, mis seostub Milremi mehitamata sõidukiga.

“Need on erinevad tehnoloogiad. Mehitamata sõiduki saad sa saata kuhugi, kas kaugjuhtimisel või autonoomselt, kus see sõiduk ise oma töö ära teeks. Tsiviilmaailmas see väga palju huvi ei paku, nii et sellel on peamiselt militaarrakendus,” rääkis Väärsi. “Küll aga tuleb siia peale AI (tehisintellekt – H.L.) pool ehk autonoomsus, mida Milrem aktiivselt arendab. Ja sellel on palju seoseid maailmas leviva autonoomsete sõidukite trendiga.”

Keskkonnad, kus juhita autod või UGV-d peaks liikuma, on erinevad. “Isejuhtivad autod luuakse linnakeskkonda, meie tegeleme aga hoopis offroadiga, kus ei ole struktureeritud keskkonda, GPS ja side võivad olla häiritud,” rääkis Väärsi.

Kindlalt kaitsetööstuses, vähemalt ühe jalaga

Ent Väärsi selge sõnum firma tulevikule mõeldes on see, et Milremist ei peaks enam mõtlema kui ainult militaartehnoloogia arendajast.

Tõsi, kaitsetööstusega on Milremi seotud olnud asutamisest saadik. Oma robotplatvormi on firma testinud ja katsetanud nii koos Eesti kaitseväega kui ka välismaal. Kuigi kaitsevägi igapäevaselt neid sõidukeid ei kasuta, võtavad Milremilt mõned robotid peagi rendile kaitseväe ühendatud õppeasutused, et analüüsida robootika mõju kaitsevõimele.

Maailmas on põhilised konkurendid, kes militaarsektorile sarnast tehnoloogiat arendavad, USAs. Euroopa turg on Väärsi sõnul üsnagi tühi. Oma kogemuse USA valitsusektoris on firma kätte saanud, sest Milrem osales mitu aastat USA armee jaosõidukite (SMET – Squad Maneuvre Equipment Transport) hankes.

“Nüüdseks on see hange meie jaoks lõppenud. Meid valiti kümne parima hulka ja me olime üks seitsmest, kes läbis kogu testimise. Aga meid ei valitud viimase nelja hulka. On seal objektiivseid või subjektiivseid põhjuseid, ei tea,” ütles Väärsi. Fakt on, et lõppvalikusse pääsesid ainult USA ettevõtted.

Firma tegutseb siiski Ameerikas edasi ja valmistub koos sealse partneriga sügisel toimuvateks järgmiseks testimisteks.

Ent kui üks jalg on Milremil tugevalt kaitsetööstuses, siis teine jalg võib sealt varsti välja astuda. “Me läheme tavalisele kommertsturule,” nimetab värske ainuomanik firma sihina. Ja seal käib valmistumine peatselt saabuvaks laineks.

Laine saabub 2-3 aasta pärast, valmistumine käib

“Me oleme välja arendanud väga tugeva alusplatvormi,” ütleb Väärsi, viidates firma praegusele roomiksõidukile. Järgmise sammuna ehitatakse Milremi Tartu kontoris robotile külge AI-võimekust.

“Nüüd näemegi, et tsiviiliühiskonnas on rolle, kuhu selline sõiduk sobib juba täna – näiteks tuletõrje. Ning on rolle, kuhu robot sobib siis, kui tehnoloogia hind tuleb oluliselt alla.”

Kui sellise roboti hind muutub taskukohasemaks, leiaks Milremi robotile palju tööd tsiviilühiskonnas rollides. Ja see ei pea alati tähendama päästet või muid ohuolukordi, kuhu inimest ei saa saata. Robot võiks olla kasulik ka seal, kus inimese töö kasutamine on lihtsalt ebaratsionaalne või ebatõhus.

“Võtame kas või näiteks põllumajanduse, kaevanduse või kohad, kus üks operaator juhtimispunktist kontrollib mitut sõidukit,” kirjeldas Väärsi.

Kodulehel on firma 3D joonistena välja pakkunud, et robotsõiduki võiks tööle panna sahana, tõstukina, tavalise transpordikastikana, väetajana, niiduki või harvesterina. Samas võib selle peale kinnitada ka robotkäe, mis asju tõstaks. Eesti päästjad hakkavad Milremi sõidukit katsetama “paagiautona” – roomikutega sõiduk oleks praktiline metsatulekahjude kustutamisel.

Kauba transport on robotite jaoks kõige lihtsam ülesanne. Neid saab kasutada ka keerukamateks. Joonis: Milrem

Tehnoloogia arenguga kaasneb reeglina ikka ka selle hinna langus. “Me tajume täna, et tsiviilturule sobiv [roboti] hind võiks kätte tulla 2-3 aasta jooksul,” prognoosis Väärsi.

Ja selleks on just praegu õige aeg hakata ärimudeleid arendama. “Kui me praegu peaksime hakkama seda sõidukit nullist arendama nagu aastal 2014, siis oleks liiga hilja. Selleks ajaks, kui hanked käivituvad, ei oleks ei tehnoloogilise tasandini ega rahvusvahelise kuvandini jõuda.”

Kui nimi Milrem on liiga militaarne, siis tegelikult ongi firma tsiviilturule välja toomas ka teist kaubamärki: Sinrob, mis tuleb väljendist singular robotics.

Veel üks uus suund: teiste toetamine nõu ja jõuga

Peale aga militaar- ja tsiviilsuunas omaenda toodete arendamise on Milremil juba praegu ukse taga kliendid, kes valdkonna kompetentsi otsivad.

“Me käivitasime sisuliselt uue ärisuuna: insenerteenused,” rääkis Väärsi. See tähendab, et firma pakub kliendile tuge keerukamates projektides mehaanikast ja tugevusarvutustest alates kuni tarkvaraarenduse, prototüüpimise ja testimiseni välja.

Kliente on nii Eestist kui välismaalt, aga olulise turuna nimetab Väärsi Michigani osariiki USAs, kus on juba lepingulised kliendid. Väärsi toob näiteks ühe tellimuse, kus etteantud tehniliste parameetrite kohaselt tuleb arendada täissõiduki disaini. Ta näitab ühe sellise sõiduki joonist – piisavalt lähedalt, et ära tunda roomiksõiduk, aga kaugelt, et mitte näha detaile.

20 uut inseneri, kelle pakutakse head palka, uut kontorit ja põnevat tööd

Tegelikult ongi Milremil Väärsi nägemuses ainult kaks varianti: kas stagneeruda või kasvada. Valik on selge. “Minu esimene prioriteet on inimesed: olemasoleva personali motivatsiooni hoidmine ja 15-20 inseneri väga kiires korras tööle võtmine,” rääkis Väärsi. Arvestades, et praegu on ettevõttes 41 töötajat, on laienemine üsna hoogne.

Firma vajab mehhaanika- ja elektriinsenere, aga tarkvara-arendajaid, kes on valmis robotitele C++ keeles baastarkvara kirjutama. Kui Tartus tegutsev osakond arendab AId ja autonoomsust, siis uusi insenere otsitakse just Tallinnasse.

Tugevaid tehnoloogiainsenerid on turul väga hinnatud. Teatavasti tegutseb Tallinnas ka teine robotiarendaja Starship ja häid programmeerijaid otsivad ka paljud teised Eesti ettevõtted.

Väärsi möönis, et töötajate pärast konkureeritakse nende kõigiga, ja ei varjanud, et Milrem on valmis heade töötajate ligimeelitamiseks kõik trumbid välja käima.

Kuldar Väärsi puldiga, millega Milremi roboteid juhitakse. Foto: Jaanus Lensment/PM/Scanpix

Esiteks kolitakse Tallinnas kohe uude ja moodasse kontorisse. Teiseks, töötasuga väärtustatakse inimesi. “Palgatingimustes oleme üle keskmise,” ütles Väärsi. Kolmandaks, kuigi töö on Tallinnas, on ekspordiga tegelevas ettevõttes rahvusvahelist suhtlust palju. “Insenerid reisivad palju, alates USAst ja lõpetades emiraatidega.”

Peamisena boonusena tõi Väärsi aga välja selle, et Milremis tehakse unikaalseid asju. “See on väga motiveeriv töö, sest meil saab teha väga unikaalset asja. Inimene näeb, et tema kätega tehtud töö paneb midagi liikuma või loob midagi uut.”

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.